neljapäev, 15. november 2018

Teaduspäev X


Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev X

R 7.12.2018, kell 11.00
Eesti Vabaõhumuuseum, Setu laut

Vabaõhumuuseumi teadurid tutvustavad oma käsilolevaid uurimusi. Tööde temaatika on lai, ka eesmärgid erinevad üksteisest, sellest tulenevalt erinevad ka ettekannete vaatenurgad ja lähenemisviisid.

Heiki Pärdi – Taluehitised mõisa meelevalla all. Kolga 1865
Hanno Talving – Ajaloo peegeldused Ingliste kogukonna vallavanemate, -kirjutajate ja koolmeistrite elulugudes
Rasmus Kask – Omavalitsuse roll taluarhitektuuri kaitsel
Karl Kallastu – Karula majatohtri pilgu läbi
Elo Lutsepp – Taluarhitektuur turismi kõverpeeglis

Üritus on tasuta. Oma osalemisest palume teada anda e-maili aadressil maret@evm.ee
Ettekannete pikkused orienteeruvalt pool tundi.

Lisainfo:
Maret Tamjärv
maret@evm.ee
tel. 5553 6302

kolmapäev, 7. november 2018

Vana maamaja päev 18


VANA MAAMAJA PÄEV. 18
L 24.11.2018, kell 11.00
Eesti Vabaõhumuuseum, Kolu kõrts



Taaskord on kätte jõudmas aeg koguneda Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi. 24. november toimub järjekorras juba 18. Vana maamaja päev! Sel korral räägivad ettekandjad talvega seotud teemadest: maamajaga talvele vastu minemisest ja ahjudest.

Päevakava

10.30 tervituskohv
11.00 avasõnad ja raamatute esitlus
11.30 "Reheahju käsiraamat" - Rasmus Kask (EVM)
12.15 "Traditsioonilistest ahjudest - nii vanadest kui uutest" - Henri Huberg (MTÜ Eesti pottsepad)
lõuna
13.45 "Maamajaga talvele vastu" - Karl Kallastu (EVM) ja Üllar Alev.

Orienteeruv lõpp kell 15.

Sularaha eest saab osta EVM maaarhitektuuri keskuse trükiseid.
Üritus on tasuta!

Palume end eelnevalt registreerida siin.

Ettekannetest toimub otseülekanne ja neid on hiljem võimalik ka järele vaadata.

Kontakt:
Elo Lutsepp
elo@evm.ee
5344 4769


kolmapäev, 17. oktoober 2018

Külaplatside fotoprojekt

Foto: Kaur Lemberg
Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus kutsub üles saatma fotosid külaplatsidest!

Kuni 23. veebruarini 2019. aastal ootab Eesti Vabaõhumuuseum fotosid külaplatsidest, olgu need siis rajatud kas tänavu Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks või juba varem puhtast rõõmust ja soovist luua paik oma küla rahvale kooskäimiseks. Tegu võib olla nii tavafoto, droonifoto kui ka ajaloolise fotoga (eelnevalt skaneeritud). 

Külaplatsid ehk külavainud on hea näide sajandite pikkusest traditsioonist, kuidas ühiseid kooskäimiskohti on loodud. Valik piltidest leiab kasutust hetkel koostatava Eesti inimarengu aruande kogumikus, mis seekord keskendub avalikule ruumile ja demokraatiale. 

Fotod, mis ei lähe avaldamisele kogumikus, talletatakse igal juhul Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes elektrooniliselt ja muudetakse läbi muuseumide infosüsteemi MUIS kõigile kättesaadavaks. Kindlasti koostame neist piltidest ka rändnäituse, mida saab siis eksponeerida üle Eesti. 

Fotosid külaplatsidest palume saata aadressile maaarhitektuur@gmail.com tähtajaga 23. veebruar 2019. 
  • Foto puhul palume näidata faili nimes, millist külaplatsi on jäädvustatud, aastaarv, mil foto tehtud ning oma nimi, nt Vaiatu_ 2018_ Alli Kask. 
  • Meilitekstis palume lisada võimalusel ka täiendavat informatsiooni nagu näiteks ehitistega (kõlakojad, lipualused, kiiged jne) seotud arhitektid ja ehitajad, kui on teada. 
  • Huvitav on ka lisainformatsioon, milles teave rahastusallikate kohta (LEADER, PRIA, KOP, KÜSK, EV100, Liikumine Kodukant või koguni esimese Eesti Vabariigi ajal kodukaunistamise kampaania toetused, jne). 
  • Eelkõige palume aga sinna kirja panna pildi saatja kontaktandmed. 
Fotode saatjate vahel loositakse välja kolm Eesti Vabaõhumuuseumi perepiletit 2019. aastaks. 

Lisainformatsioon vajadusel Elo Lutsepalt: elo@evm.ee

Quo vadis, pärand


Seminar "Quo vadis, pärand?"


T 30. oktoober kell 10.30 - 15.40
Tallinna Ülikool, ruum M218 (Tallinna saal) 


Järjekorras kolmas kultuuripärandi teemaline seminar keskendub muinsuskaitse hinnastamisele. Kes peaks maksma kultuuripärandi kui avaliku hüve eest? Kuidas arvutada kultuuripärandi hinda ning selle mõju elukeskkonnale, ühiskonnale, turismile ja inimese heaolule ning identiteedile laiemalt? Kas, miks ja kellele on sellised tabelarvutused vajalikud? Millised on teiste riikide praktikad ning mida meil on õppida? Kõikidele neile ja teistelegi intrigeerivatele küsimustele püüabki seminar "Quo vadis, pärand?" vastust leida.

Kava

10.30 registreerumine ja alguskohv

11.00 Avasõnad Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor
11.10 Cees van't Veen, Hollandi Kultuuripärandi agentuuri endine direktor. "Heritage policy, heritage management. The Dutch approach"

12.10 Lõuna

13.00 Oliver Laas, TLÜ külalislektor, EKA dotsent "Digitaliseeritud kultuuripärand - hinnaline hoidla"
13.30 Marje Joosing, Eesti Konjunktuuriinstituut, "Kultuuriürituste majanduslik mõju"
13.50 Rasmus Kask, EVM "„Kasutusväärtus - majaomaniku suhe ehitamise, elamise ja pärandiga“
14.10 Helen Sooväli-Sepping, TLÜ professor, vanemteadur "Rehielamu 2.0. Exceli põhiselt"
15.00 Paneel "Kas mõõta või mitte mõõta?"

15.40 Lõppsõna

Registreeruda saab kuni 26. oktoobrini SIIN.

Seminar on pühendatud Euroopa kultuuripärandi aastale ning toimub koostöös Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse, Muinsuskaitseameti ning Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega.

Info:

Helen Sooväli-Sepping helen.soovali@tlu.ee
Elo Lutsepp elo.lutsepp@evm.ee

esmaspäev, 15. oktoober 2018

Ilmunud on raamat Soomaast!



Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusel on hea meel teatada, et EVM Toimetiste sarjas ilmus äsja Soomaale pühendatud kuues erinumber: "Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek".

Koostaja: Liis Serk
Autorid: Heiki Pärdi, Urmas Haud, Karl Kallastu, Rasmus Kask, Dolores Mäekivi, Ann Viisileht, Tõnis Korts, Saara Mildeberg, Vivika Veski
Toimetajad: Elo Lutsepp, Heiki Pärdi
Keeletoimetaja: Pirgita-Maarja Hallas
Kujundaja: Irina Tammis 

RAAMATUST:

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud  kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Toimetiste pealkirja algimpulsiks said Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse 2017. aasta suvised välitööd Soomaa rahvuspargis. Välitööde eesmärgiks oli rahvuspargi uueks kaitsekorralduskavaks taluarhitektuuri inventeerimine ja Eesti Rahvaluule Arhiivile kohapärimuse kogumine. Minevikust võrsunud kohapärimuse või suurvee-teemade kõrval leidsid uurijad end ka tutvumas kohalikul kogukonnal südamel olevate praktilise iseloomuga probleemidega. Kohatud inimesed ja räägitud jutud saidki käesoleva kogumiku algimpulsiks. Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Kogumik panustab Soomaa kui ühe Eesti maapiirkonna arengusse ja toob lugejateni Soomaa vähemtuntud palge.

ARTIKLID:

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat - haabjas, lootsik, vene - Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid 
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal 

reede, 28. september 2018

Maamajaga sügisele vastu

Foto: Heiki Pärdi

Maamajaga sügisele vastu

Ilmad on üha heitlikumad ja osa maamaju jääb vaikides uut suvitushooaega ootama. Tihtilugu meenub meile suvilana kasutatav taluelamu taas kevadel, samas kui ümbritsev keskkond ja ilmastik mõjutavad hoonete käekäiku aastaringselt. Seega tähelepanu oma vanale majale soovitame pöörata just nüüd, et kevadel ei tabaks meid halvad üllatused.

Hoonete tervist ohustab meie kliimas kõige tõsisemalt sademevesi ehk kui hästi või halvasti on see tarinditest eemal hoitud. Seega alustame hoone ülevaatusega katusest ja pööningust.

  • Katusekatet tuleb vaadelda alt ehk pööningult, tuvastamaks läbijookse, mida väljast ja eemalt vaadates ei pruugi märgata. Paras hetk selleks on loomulikult sajune ilm. 
  • Harjalaudade või -pleki seisukorda tuleb samuti hinnata, vajadusel tihendada, tugevamini kinnitada või sootuks välja vahetada. 
  • Katusekatet läbivate elektri- vm paigaldiste liitekohtade veepidavust tuleb kontrollida. Kui läbijookse ei ole võimalik kohe täielikult eemaldada, tuleks ajutiselt kasutada vee kogumiseks kumera põhjaga ja piisava mahutavusega anumaid. 
  • Kontrollida neelude, katusel olevate väljaehituste ja katusekatte liitekohtade veepidavust. 
  • Kord aastas tuleb hooldada ja puhastada katusel olevaid räästarenne või sarikakandade külge kinnitatud ripprenne ning äravoolutorusid, samuti tuleb kontrollida rennide, lehtrite ja torustiku ühenduskohtade veetihedust. 
  • Iga paari aasta tagant või vastavalt vajadusele tuleb hooldada ja puhastada katusekatet sinna sattuvast huumusest. Katusekatte intensiivne ja ulatuslik sammaldumine kahjustab kõiki katusekatte materjale. 
  • Oluline on pöörata tähelepanu veelaudadele ja -plekkidele, nii otsaseina ja viilu ühenduskohas, laudvoodri all sokli peal, avatäidete all ja kohal, et need oleksid terved ja kaldega, mis juhiks sademevee tarindist eemale. 
  • Tegemist ei ole üksnes hooajalise küsimusega, kuid mõelda tasub ka vertikaalplaneerimise peale hoone vahetus ümbruses, et pinnase kalded juhiks sademevett vundamendist eemale. 
  • Osal maaelamutest, eriti häärberitel ja ka asunikumajadel, on soklis tuulutusavad. Hoonele on kasulik, kui need on suurema osa aastast (Eesti kliimas) avatud. Avade kinnikatmisele võib mõelda mais, kui pinnas on veel jahe, kuid õhutemperatuurid tõusevad. Seda selleks, et vältida õhuniiskuse kondenseerumist põrandate alla vundamendimüüritisele. NB! Tuulutusavades peavad olema metallrestid näriliste vastu. 
  • Nii avadest soklis kui ka muudest tarinditest võib sügis-talve perioodil lähtuda biokahju hoones. Probleemiks võivad olla närilised, aga ka urge rajavad metsloomad, näiteks mägrad. Tihti on raske metsloomadega seotud probleeme ennetada, kuid nende ilmnemisel tasub nõu pidada kohaliku jahiringkonnaga. 
  • Hoonete läheduses kasvavatest suurtest puudest johtuva ohu hindamiseks tasub nõu pidada arboristiga. 
  • Avatäited ehk aknad ja uksed peavad olema ees ja suletud, võimalusel tasub lisada akendele luugid. 
  • Talveperioodil kasutuseta hoonete küttekollete uksed ja siibrid võib jätta kergelt praokile, et õhuvool hoiaks korstna, lõõride ja kolde sisepinnad kuivana. 
  • Pikalt järelevalveta ja muust asustusest eemal paiknevate hoonete puhul võib abi olla naabritest, kes aeg-ajalt siiski vaatamas käiksid ja probleemide korral omanikku teavitaksid.

Karl Kallastu
EVM maaarhitektuuri keskuse teadur
karl@evm.ee 



Vanade puitmajade taastamine

SPETSIALISTIDE PÄEV
Vanade puitmajade taastamine


R, 19. oktoober, kell 13.00 
Eesti Vabaõhumuuseum, Kolu kõrts

Spetsialistidele suunatud loengusarja XIII loengupäev. Kogemusi jagab Andres Uus.

Loengupäeva teemad:

· Vanade palkhoonete kahjustused - tüüpilised kohad ja põhjused
· Vundamentide kohendamised
· Palkide vahetus ja proteesimine
· Võimalikke seinte, lagede ja põrandate lahendusi taastavates hoonetes
· Hoonete ülesmärkimine ja teisaldamine
· Olemasolevate konstruktsioonide tugevdamine
· Konkreetseid näiteid tehtud hoonetest

Orienteeruvalt plaanime päeva lõpetada kell 16.30

Vajalik on eelnev registreerumine SIIN!

Osalustasu: 25 eurot.

Tasuda saab muuseumi kassas. Juriidilisele isikule sobib kassast saadav tšekk.

NB! Kõikide muuseumide ja Muinsuskaitseameti töötajatele ning nõustajate võrgustiku liikmetele on Maa-arhitektuuri keskuse loengupäevad tasuta - palun märkide registreerumisel vastavasse lahtrisse asutuse nimi.


Maa-arhitektuuri keskuse koolitused ja teabepäevad toimuvad koostöös Muinsuskaitseametiga.

Lisainfo:
Aune Mark
EVM, Maa-arhitektuuri keskus
koolitusprojektide juht
523 8397
aune.mark@evm.ee

reede, 7. september 2018



Alanud on fotokonkurss Vana aja maja!

Viiendat aastat kutsub MTÜ Vanaajamaja foto- ja vanade majade huvilisi jäädvustama ja jagama emotsioone, mida pakuvad Eesti maapiirkondadele iseloomulikud vanad hooned.

Konkursile oodatakse pilte nii vanadest kui traditsioonide järgi ehitatud uutest hoonetest, nii oskuslikult taastatud kui lagunevatest majadest, nii välis- kui sisemiljööst, nii taluansambli üldvaateid kui põnevaid ehitusdetaile. Pildil võib olla mistahes talumajapidamisse kuuluv hoone või hooneosa.

Töid ootame 15. oktoobrini 2018 aadressile info@vanaajamaja.ee
Täpsemad konkursi tingimused:www.vanaajamaja.ee/fotokonkurss

Konkurssi viib läbi MTÜ Vanaajamaja ja toetab Kohaliku omaalgatuse programm.