REHEMAJA OMANIKULE

Maa-arhitektuuri ja -maastiku uurimise ja hoidmise riiklik programm on nüüdseks tegutsenud juba mitu aastat – 2007. aastast. Oleme selle aja jooksul kohtunud imetoredate inimeste ja majadega ning usume, et paljusid ühel või teisel viisil ka aidanud.

Kuigi oleme olemas kõikide maamajade omanike jaoks, otsime algusest saadik eraldi kontakti rehemajade omanikega. Seda seetõttu, et programmi üheks oluliseks töölõiguks on rehemajade (rehielamute) inventeerimine – see tähendab nende kaardistamist ja kirjeldamist. Rehemaja on maailma taluarhitektuuris unikaalne ning nii meie kui ka riik leiab, et nende säilimine on oluline.

Inventeerimise tulemusena peab selguma, kui palju on Eestis rehemaju säilinud, kus need asuvad ning millises seisundis need on. Samuti kujuneb pilt kohalikust ehituseripärast, mida oleks soovitav renoveerimistööde puhul arvestada, et säilitada meie külamaastiku mitmekesisus ja paikkondlik omapära.

Selleks, et rehemajade kohta esmaseid andmeid koguda, oleme pannud kokku 10 küsimust, millele palume neil, kellel rehemaja, vastata. Kõige lihtsam on täita küsimustikku veebipõhiselt siit, kuid vajadusel on võimalik küsimustik siit välja printida.

Rõhutame, et eesmärk ei ole teie hooneid kaitse alla võtta! Parim kaitse kodule on siiski omanikukaitse.

Kogutud andmed hoitakse Maaehituspärandi andmekogus, mis on leitav aadressilt: http://register.muinas.ee/?menuID=rehemaja Tänaseks on sinna kogunenud andmeid ligi 1000 rehemaja kohta. Lisaks on terve hulk, mille kohta on olemas esmased andmed.

Rehemajade teemal küsige ka lisainfot: Rasmus Kask, rasmus[ät]evm.ee, mob 502 4265.