MAJAOMANIKE LOOD

KODU KESET KASKI
"Ostsime päris oma maja Rägavere valda Lääne-Virumaal 2015.aasta juuli alguses, sisse kolisime juba kaks nädalat peale ostu. Majas ei ole aastakümneid remonti tehtud, mis mõneti on hea, sest saame kõik teha täpselt oma maitse ja käe järgi. Enamus töid on plaanis teha ise oma jõududega ja kindlasti mitte kõik korraga, vaid ikka jõudumööda. Blogis püüangi kajastada meie muresid ja rõõme seoses maja renoveerimise ja maaeluga."
Loe edasi Margiti blogist.


SALU TALU ELUOLU
"Salu talu asub küll Tallinna külje all, kuid siin vanas õunapuuaias ununeb linn, töö ja mure. Siia, kõrgete kuuskede vahele, loome me oma maailma. Vaikselt restaureerime 30-ndatest pärit taluhäärberit ja korrastame aeda. Teekonnal kodu loomiseni on meiega kaasas kaks pisipõnni, kes täidavad Salu õue hõigete ja naeruga.
Oma edusamme ja ebaõnnestumisi jagame ajaveebis. Räägime säästvast ehitusest, restaureerimisest, taaskasutusest, aiandusest ja kõigest muust, millega siin Salul kokku puutume."
Loe edasi blogist.


PEIPSIÄÄRE MAJA TAASTAMISE LUGU
"Ostsime maja Peipsi järve äärde väikesesse vanausuliste külla 2013. aasta jõulude eel ning mida rohkem seal aega veetsime, kevadel hoovi korrastasime ja remondist unistasime, seda enam see maja meile hinge puges ja koduks sai. 2014. aasta suvel hakkasime ehitusega pihta.
Meie maja vastab Peipsiääre traditsioonilisele elamule - maja südameks on suur vene ahi, mis hoiab terve maja soojas. Sama katuse all, nii nagu terves külas iseloomulik, on ka vanasti laudana kasutusel olnud ruum, praegu nn kolikamber või ait või kuidas kellelgi. Pea ühelgi majapidamisel siinkandis vett majas ei ole, kellel hästi, sellel kaev hoovis. Muudel juhtudel tuleb naabritega hästi läbi saada. Aida tagumises nurgas on majadel kuivkäimla.
Oma remonti planeerides oli selge - tahame säilitada võimalikult palju maja algupära, kuid vesi tuleb majja siiski sisse tuua. Tänaseks oleme eluruumid renoveerinud ja valmistume järgmiseks etapiks - aida ja pööningu välja ehitamiseks." 
Loe rohkem blogist.


UNISTUSTE MAAKODU LUGU
"Soetasime 2015. aasta märtsis vana talumaja koos põllumaaga. Olime juba mitu aastat (mina juba pea eluaeg) unistanud maakodust ning sügisel alustasime oma otsingutega. Talu, mille ostsime, oli tegelikult esimene, mida sügisel kinnisvarasaitidel märkasime, kuid praagiti kohe valikust välja. Siis jäi ta meile uuesti silma ning kõigest mõne nädalaga olimegi majaomanikud. Pean blogi juba 2007ndast aastast ja olen alati unistanud oma kodu lugudest. Nüüd on see võimalus olemas. Täitus meie suurim unistus. Tööd on palju, aga jaksu ja tahet sellevõrra rohkem. Kajastangi blogis meie igapäevaelu ja talutöid, oleme väikestviisi alustanud ehitustöödega ning esimene talgupäevgi peetud."
Loe edasi Kristheli blogist.


ÜHE VANA REHEMAJA ÜLESVUNTSIMISE LUGU
"Oleme kahe väikese lapsega pere, kes ostsid umbes aasta tagasi Saaremaale ühe vana rehielamu. Järgnesid pikad kuud remonditöid tehes, kuni detsembris ka sisse kolisime. Praeguseks on meil kaasaegne köök ja vannituba, eluruumides ei ole remonti jõudnud teha. Blogis kirjutamegi remondist, aiast ning maaelu rõõmudest-muredest."
Loe blogi Ja veel üks asi...


PESAPUNUJAD PÕLVAMAAL
Perekond Tohv ostis vana, paar aastat tühjana seisnud taluhäärberi kaks aastat tagasi. Nad kirjutavad: "Oleme maja korda teinud, palju on veel teha, kuid juba pea aasta oleme maaelu nautinud ja õnnelikud oma otsuste üle. Maja asub looduslikult kaunil Põlvamaal, kus me oleme juba varem armastanud metsas seenel ja marjul käia. Sel ajal ei osanud aimatagi, et varsti on meil oma maja maal, ja päris kaugel linnast... Pärit oleme mõlemad hoopis Pärnust."
Loe rohkem blogist Pesapunujate jutupesa.


VANAST MAJAST VALMIB KODU
Katrin Päevakene kirjutab, kuidas tema pere vuntsib vana maakividest töökoda õdusaks koduks. Katrini arvates on liiga palju vanu, hingega hooneid tähelepanuta ning ripakil õnnetu maja kõnetas tema peret rohkem kui ükski tühi imeilus maatükk.
Loe SIIT.


OHAKA TALU RENOVEERIMISE LUGU
Ohaka talu asub Sõmera külas, Kärla vallas. 2009. aasta juulis alustasime rookatuse tegemisega. Lume tulekuks sai majale uuesti rookatus peale nii, nagu vanasti oli. Kunagine eterniitkatusega maja esikülg oli kaetud krohviga. Tagumine külg oli omal ajal mingil põhjusel pooleli jäänud. Kui rookatus peal, oli selge, et ka välisilme peab muutuma. Nii alustasime maja renoveerimist väljast poolt 2011. aasta juunis.
Maja sai palkideni paljaks kooritud. Palgid olid õnneks üsna heas korras va. alumised. Pehkinud alumised palgid lõigati järk-järgult välja ja asendati soojustatud vundamendiga. Maja soojustuseks kasutasime tselluvilla. Töömehed olid asjatundjad ja väga tublid. Suve lõpuks saime elumaja osale voodrilaua peale. Ka aknad ja uks vahetati. Aknad said suuremad, majas on nüüd valgust oluliselt rohkem.
Töö käigus selgus ka, et 10 aastat tagasi ehitatud elutoa ahi on otsas. Sügisel saime ka tubli ahjumeistri poolt uue ahju. See talv on näidanud, et maja püsib oluliselt soojemana ja tugevad tormituuled ei ole tuppa kuulda, kuigi laed on veel soojustamata. Laudapool jäi samuti esialgu tegemata. Jätkame jõudumööda sisetöödega ja vaatame edasi, mis lauda osast saab.

Fotode ja teksti autor Ene Schultz


MARDI TALU TAASSÜNNILUGU
Lugu ühest imetoredast Saaremaa talust, mis päästeti veel õigel hetkel, talust, mis on saanud uue võimaluse ja elu. "Siin ei jagata just nõu, kuidas ja millega ehitada… mis õli, krohvi või värvi kasutada, kui palju miski maksad ja palju materjali kulub, siin on lihtsalt lugu talust, sealsetest tegemistest, töödest, inimestest… Siin jagatakse kiitust ja tunnustust, vahel harva mõistetakse omakohut.“
Loe SIIT.


SARAPIKU TALU TAASTAMISE LUGU
„Sarapiku talu on Tallinnast ca 60 km kaugusel asuv vana talukoht. Alates augustist 2008 on Sarapiku talul uus pererahvas. Siin on üks u 1889 ehitatud rehielamu ja tõenäoliselt sama vana ait. /…/ Meie oleme siin eelkõige suvitajad, loomi ei pea ja põldu ei künna :) Naudime metsasisest vaikust ja unistame rahulikumast elust. Seda, kuidas vana talukoha taastamine edenema hakkab, saabki siit ajaveebist jälgida.“
Loe SIIT.


VEEBRI TALU LUGU - NOORE PERE TEGEMISED VILJANDIMAAL
Viljandimaal, põlispuudest ümbritsetud vana rehemaja ümber, tegutseb noor pere selle nimel, et oma vanatädilt päritud talu korda seada. Nagu ikka, siis töödest puudust ei tule!
Loe SIIT.


ÜHE HÄLLI LUGU
Üllar on andnud ligi saja-aastasele hällile uue elu: „Ma pole restaureerimist kunagi õppinud, kuid vanadele asjadele olen uut ilu ja kasutust varemgi andnud (regi, sõnnikuvanker, elutoalaud, riidekapp ja ilmselt veel midagi, mis pole meeles).
Viimane asi oli ehk kõige väärtuslikum: lapsehäll daatumiga 1919. See seisis õe-mehe-ema talu saunas. Sain selle õelt siis, kui endal laps tulemas oli ja enne sündi restaureerisin ära. Mina näen sellistes vanades esemetes meie esiisade oskusi ja pühendumust – neil esemetel on hing.
Hetkel otsin kuulutusega lapse söögitooli - puidust ja ümarate pulkadega nagu vanasti tehti, hetkel ei tehta.“Loe SIIT.