Maa-arhitektuur ja -maastik

Pakutakse kuuselatte!

2012-02-08T12:32:00.002+02:00

Edastame teate, et pakkuda on kuuselatte. Võimalik saada ka detaile külakiige meisterdamiseks .

Ühendust võtke: Ülle Laaser; 55654262; laiuse@mail.ee

2012-01-31T14:26:00.006+02:00

Pressiteade

31.01.2012

Eesti Vabaõhumuuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad kõiki Eesti arhitekte osalema rehielamute rändnäitusel

Eesti Vabaõhumuuseum ja Eesti Arhitektide Liit alustavad rehielamute rändnäituse koostamisega ning ootavad kõiki Eesti arhitekte näitusel osalema. Näitus avatakse sügisel Eesti Arhitektuurimuuseumis, kust see liigub edasi Tartusse ja mujale Eestisse.

Rehielamute rändnäitusel soovitakse tutvustada nii rehielamute rekonstruktsioone kui ka kaasajastatud lahendusi.

Koostöösoovid fotode ja tööde lühikirjelduste näol palume saata 1. märtsiks 2012 aadressile kadi@evm.ee.

Pressiteate täistekst

Lisainfo:

Elo Lutsepp

Eesti Vabaõhumuuseum

elo@evm.ee

Liina Guiter

Eesti Arhitektide liit

liina@arhliit.ee

5149671

Teade: Vana maamaja päev 04.02!

2012-01-31T12:16:00.002+02:00

31. jaanuari seisuga on EVMi Vana maamaja päevale registreerunuid juba üle 170, mis tähendab, et ruum on sõna otseses mõttes puupüsti täis. Seega võib olla pisut ebamugav.

Omalt poolt soovitame kindlasti end "kihiliselt" riietada, sest ruumis võib olla väga soe (aga ei pruugi, sõltuvalt kohast ruumis).

Peatse kohtumiseni:)!

Meist ajakirjanduses

2012-01-31T10:38:00.001+02:00

Õhtulehes ilmus 13. jaanuaril 2012 väike ülevaade Vana maamaja päevadest: http://www.ohtuleht.ee/459910

Türi Vana maamaja päev 11.03

2012-01-25T13:50:00.016+02:00

Tänaseks on 4. veebruari Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvale VANA MAAMAJA PÄEVALE registreerunuid 154 osalejat!

Siinkohal on ilmselgelt õige aeg teada anda, et sel kevadel on sarnase sisuga sündmused tulemas veel kahel korral ja kahes kohas – TÜRIL ja SAAREMAAL. Türil 11. märtsil ja Saaremaal 7. aprillil.

Türi Vana maamaja päeval on teised ettekandjad, kui EVMis 4. veebruaril, kuid teemad on ikka samas suunas.

Registreerumiseks Türi päevale vajuta SIIA! Registreerunutele on Vana maamaja päevad tasuta ning kohapeal pakutakse lisaks kohvile lõunaks ka sooja suppi.

Türi Vana maamaja päeva kava
Pühapäeval, 11. märtsil kell 11.

Türi Kultuurimaja, Hariduse tn 1

11.00 Saabumine, hommikukohv.

11.15 Sissejuhatus - Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum).

11.30 Järvamaa maa-arhitektuurist - Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum).

12.00 Taluarhitektuuri taastamisest - Joosep Metslang (Eesti Vabaõhumuuseum).

12.30 Lõunapaus

Majaomanike ettekanded:

13.15 Merike Kordemets - Vargamäe Tammsaare muuseumi laudast ja muinsuskaitsest

13.45 Kermo Jürmann - Ostsin vana……

14.15 Aina Lee - Ahastus ja entusiasm - kordamööda

14.45 Arutelu ja kokkuvõte

Päeva korraldavad Paide Säästva Renoveerimise Infokeskus: http://www.srik.ee/index.php?region=6 ja Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programm: http://maaarhitektuur.blogspot.com/

Näitus Loodusjõud MUHUS!

2012-01-25T11:36:00.003+02:00

Järgmised pool aastat on näitus "Loodusjõud maamaja sees ja ümber" Muhus.

22. jaanuar 2012 - 16. veebruar Muhu Põhikoolis;

Järgmised kuu aega Hellamaa Külakeskuses;

Muhu Muuseumsis on näitus 02. mai - 30. juuni.

Ja siis mandrile Keilasse Harjumaa Muuseumisse (05.07-30.09)!

Näituse kohta saab rohkem infot, kui blogis üleval vasakule asuvasse otsingulahtrisse sisse trükkida "loodusjõud"!

Veel infot koolituste kohta

2012-01-25T10:24:00.002+02:00

Jällegi koostööpartnerilt. Seekord Ehitusalalt! Rohkem infot leiad Ehitusala kodulehelt ja Peeter Pihlakult numbril 5644520!

1. Ehitusala seminaride talvepäevad Lõuna-Eestis on 7.-8. veebruaril Mooste mõisas, Põlvamaal.

7.2.2012 kell 12-17 - Seminar arhitektidele ja ehitajatele: Kaasaegne energiasäästlik kodu. Eelregistreerimine kuni 1.2. (tasuta).
8.2.2012 kell 10-14 - Ekskursioon Mooste mõisas (5€) ja vestlusring restauraatorite kojas.
Kohalesõit - 7.2. buss Tallinn-Tartu-Mooste ja õhtul tagasi (tasuta).
Ööbimine - Viinavabriku külalistemajas (15-29€), õhtune koosolemine ja saun (tasuta).

Vaata päevakava ja registreeru Mooste seminarile!

2. Ehitusala FaBBi kursuste programm - Puidu biokahjustused hoonetes - koolitused tasuta!

26.1.2012 - Suuremõisa, Hiiumaa.
27.1.2012 - Kuressaare, Saaremaa.
1.2.2012 - Vabaõhumuuseum, Tallinn.
29.2.2012 - Käsmu, Lahemaa.
15.3.2012 - Tihemetsa, Pärnumaa.

SRIKi koolitused veebruaris

2012-01-23T14:38:00.003+02:00

Meie koostööpartneri Säästva Renoveerimise Infokeskuse veebruarikuiste koolituste kava on nüüd üleval http://renoveeri.net/! Täpsemat infot saate SRIKist telefonil 6414434.

Kuna mitu koolitust on tasuta, siis tasub olla väle:)!

Seal on muide ka täiesti uus ja põnev koolitus maaenergiatest, veesoontest ja elektriväljadest. Ühesõnaga kõigest nähtamatust ja esmapilgul käegakatsutamatust, mis meid ja meie elamist ometi otseselt mõjutab.

Suur osa koolitustest kuulub projekti Co2ol Bricks kavasse.

VANA MAAMAJA PÄEV 5

2012-01-10T14:17:00.005+02:00

4. veebruaril 2012 algusega kell 11 Eesti Vabaõhumuuseumis

Vana maamaja päevast on aastate jooksul kujunenud omamoodi mõnus friigiklubi. Veebruariti on meil selline Vana maamaja päev, kus räägivad peamiselt majaomanikud ise oma tegevustest, paiga loost ja iseendast - miks just seal toimetatakse, millised sealsed väärtused on omanikele endile olulised või oluliseks saanud. Räägitakse probleemidest ja muredest, mis on ette tulnud ja loomulikult kõigist järgikatsetatud positiivsetest lahendustest.

Osalejatele on seni väga meeldinud teadmine, et nad pole ainsad, kellel ühed või teised küsimused ette on tulnud. Head ideed väärivad ka teistele edasiandmist. Sel korral on üheks teemaks ka kooselu ja -toimimise võimalikkus loomariigiga.

10.30 Registreerumine ja hommikukohv.

11.00 Sissejuhatus, päeva tutvustus.

11.15 Aleksei Turovski – Miks nad mu tuppa ja õuele tulevad?

Metsloomad meie majas ja õues – kährik, rähn ja paljud teised.

11.55 Aune Mark – "Tants" reheahju ümber.

Vana kerisahju muutumise lugu Harjumaal Vaidas Uue-Uustalus.

12.20 Karen Jagodin – Julge hundi rind….

Sarapiku talu, rehemaja Raplamaal. Vundamendist katuseni!

13.00 LÕUNA

13.45 2012. aasta tulevate sündmuste ja seminaride ülevaade.

14.00 Andres Uus - Palgivahede soojustamine looduslike materjalidega (MTÜ Vanaajamaja).

14.40 Rait Parts – Mardu - vaated seest ja väljast.

Paar lugu majast, tema elanikest ja sellest, kuidas aeg sai uue tähenduse.

15.30 Töögrupid küsimuste ja vastustega.

16.30 Lõpetamine.

Osalemiseks registreerumine: aune.mark@evm.ee

Registreerumine tagab sel päeval muuseumisse tasuta sissepääsu ja eine.

Üritust toetavad projektid HELTH ja FaBBi Kesk-Läänemere programmist INTERREG IVA

Projekt „Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes maamajades“ (HELTH; http://helthproject.eu/ )

Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes (FaBBi; http://www.fabbiproject.eu/)

Otsime kohta näitusele

2012-01-03T11:13:00.007+02:00

Siingi mitmel korral kajastust leidnud näitus Loodusjõud maamaja sees ja ümber (vt täpsemalt SIIT), mille jaoks nii paljud toredad Eesti maamaja omanikud meile fotosid saatsid, on jõudnud Saaremaale Kärla rahvamajja.

Edasine teekond on aga lünklik (05.07-30.09 on näitus Harjumaa Muuseumis). Kui leidub mõni tore muuseum, näitusepind, seltsi-, rahva-, kooli-, või muu maja, kel oleks soovi Loodusjõudude näitust eksponeerida, siis võtke kindlasti ühendust Kadi Karinega kas kadi@evm.ee või 5144774.

Näitus koosneb 9 kangale trükitud plakatist, mida imehea transportida ja riputada. Plagude suurus on 90x130cm. Riputada on neid võimalik väga loominguliselt ja saab hakkama ka väikses ruumis.

NB! Praegu see rong seisab! Tahtjaid päris palju. Anname jälle märku, kui mõnd toredat paika leida on tarvis! Aitäh!

Harjumaa Muuseumi näitustest

2012-01-03T10:38:00.004+02:00

Meie hea partneri ja sõbra Harjumaa Muuseumi näitust Rehielamused (koostaja Liisi Taimre; täpsem info SIIT) on reedest 06. jaanuarist 2012 võimalik näha Paides Järvamaa Muuseumis.

10. jaanuarist kuni 10.veebruarini on kooliõpilastel võimalik külastada muuseumitunde, kus räägitakse rehielamutest laiemalt: kuidas rehielamut ehitati ja kuidas seal elati, milliseid töid rehielamus talvel tehti jms. Saab lähemalt vaadata rehielamus kasutuses olnud majapidamis- ja tööriistu. Uurime õuemärke ja teeme endale peremärgi.

Muuseumitundide heaks kordaminekuks on oma osa andnud Koeru Muuseum.

Muuseumitund sobib nii lasteaialastele kui ka gümnaasiumiõpilastele.

Täpsem info ja registreerimine Terje Truska 38 51 867; 52 17 773; info@jarvamaamuuseum.ee ja terje@jarvamaamuuseum.ee

Lisaks anname teada, et Harjumaa Muuseumis avati tegelikult juba eelmise aasta sees näitus "Elu Kehra tehase korstna all". Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 22. aprillini 2012. Rohkem infot Kehra tselluloosivabriku ja selle töötajate elust kõnelevast näitusest leiab SIIT.

Uus sõber - EMÜK!

2011-11-21T10:59:00.004+02:00

Lisasin uue sõbra: Eesti Mükoloogia Uuringute Keskuse. Seeneprobleemide korral leiab sealt kindlasti abi. Pealegi on seal hulk teemakohast lugemist! Ja fotod seentest. Mõnusmõnus.

EMÜK on ka partneriks rahvusvahelises europrojektis FABBI, kus tegeldakse puitu lagundavatele seente ja putukatega ( vt fabbiproject.eu).

Lisaks uuele sõbrale linkide hulgas uus viide artiklile, mis räägib vanade akende taastamisest. Tahaks tähelepanu juhtida, et artikli juures on viited teistelegi sama valdkonna artiklitele.

Järgmise aasta Maa-arhitektuuri ja -maastiku projekti tegevused

2011-11-01T14:53:00.000+02:00

Maa-arhitektuuri ja -maastiku programmi alt on erinevate sündmuste, meistrikursuste ning talgutena tänaseks 2012 aasta tegevuste plaani kirja pandud juba 18 ettevõtmist.

2012 aastal toimuvad kaks juba traditsioonilist sündmust: Tudengikonverents aprillikuus ning Vana maamaja päevad majaomanikele ja kõikidele huvitatutele juba veebruari alguses. Lisaks läbi kevade sügisesse erinevad meistrikursused ja talgud.

Tegevused toimuvad seekord nii Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumil kui ka majaomanike ja koostööpartnerite juures ning õuedel.

Traditsiooniliselt toimuvad kivi- ja puitaedade ehitamise ning puitehituse meistrikursused, samuti uste ning akende renoveerimise ja katuste tegemise praktikumid.

Lisaks on uuel hooajal uue teemana kavas vanade puithoonete biokahjustuste äratundmise päevad. Sedakorda saame tuttavaks putukatega - kes ja millistes tingimustes meie majas tegutseda armastavad, millist kahju nad teevad ning kuidas neid tõrjuda.

Ka toimub uuel hooajal vähemalt kaks viimistluskursust: lubi- ja savikrohvide kasutamine ning keeduvärvide tutvustamine koos värvi keetmisega.

Huvi on tuntud, kas saaksime leivaahju tegemise osas õpetust jagada. Täna on leivaahju meistrikursuse ettevalmistused käimas.

Jätkuvalt läheme edasi kerisahju kaasajastamise vajaduse ning võimalike lahenduste praktikapäevadega.

Samuti on ettevalmistamisel maakivi- ja paekivimüüride ehitamise ja parandamise meistrikursused.

Alustame oma meistrikursuste hooajaga aprillis ja läheme viimaste tegevustega septembrisse. Kõik meistrikursuste ja talgute toimumise ajad ning kohad selguvad lõplikult reeglina hiljemalt kuu enne toimumist.

Vana maamaja omanik, kes näeb, et vajaks mõnel loetletud teemadel või ka mõnel muul teemal konsultatsiooni või koolitamist, on oodatud lahkesti meiega ühendust võtma.

Igasugu ürituste asjus võtke ühendust Aunega: aune@evm.ee või 52 38 397!

Toetavad projektid HELTH (http://helthproject.eu/) ja FaBBi ( http://www.fabbiproject.eu/) Kesk-Läänemere programmist INTERREG IVA

Harjumaa Muuseumi teabepäev „Meie pärand“ Rootsi-Kallavere Küla Muuseumis

2011-10-26T14:58:00.000+03:00

Laupäeval, 5. novembril, algusega kell 11.00 toimub Rootsi-Kallavere Küla Muuseumis tasuta teabepäev „Meie pärand“, mis julgustab inimesi uurima oma perekonna ja ümbruskonna minevikku ning pakub välja ideid, kuidas seda teha koostöös muuseumite ja muinsuskaitseametiga või hoopis naabertalu-rahvaga.

Ettekannetele järgneb vabas vormis arutelu. Tutvuda saab Rootsi-Kallavere Küla Muuseumi kangatoaga, kuulata Rootsi-Kallavere Küla Seltsi eestvedajate kogemusi ja tekkinud uusi mõtteid teistega jagada.

Päevakava:

11.00 Avasõnad.

11.10 Millest alustada suguvõsauurimist? – Jaan Tagaväli (Eesti Genealoogia Selts)

11.40 Teile, meile, kõigile! Eesti Vabaõhumuuseumi ja majaomanike koostööst. – Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum)

12.10 Harjumaa kultuuripärand. – Ly Renter (Muinsuskaitseamet)

12.40 Kogukülaarheoloogia? – Nele Kangert (Harjumaa Muuseum/Tartu Ülikool)

13.10 Kohv, suupisted ja vabas vormis arutelu.
Rootsi-Kallavere Küla Seltsi liikmed Kersti Pent, Külvi Kuusk ja Priit Kase tutvustavad seltsi tegemisi ja jagavad kogemusi.

Kaart muuseumisse jõudmiseks asub Rootsi Kallavere Küla Seltsi Muuseumi kodulehel. Külla sissesõidutee asub Maardu liinibusside lõpp-peatuse juures.

Väärt kirjandust ja nõu

2011-10-20T21:24:00.000+03:00

Kagu-Eestis tegutseb üks tore kamp väärt meistreid - MTÜ Vanaajamaja. Oma kodukal ütlevad nad enda kohta nii:

MTÜ Vanaajamaja on juba rohkem kui kümme aastat (loodud 1998) tegelenud Lõuna-Eesti taluarhitektuuri pärandi uurimise, talletamise, taastamise ning õpetamisega. Algselt oli organisatsiooni eesmärgiks Eesti algupärase palkehitustraditsiooni uurimine ja taaselustamine. Tänaseks on Vanaajamaja eesmärk laiemalt traditsiooniliste ehitusviiside õpetamine ja populariseerimine.

Kui sealkandis vana majaga muret, siis võtke nendega kindlasti ühendust. Ühtlasi leiab nende kodukalt erinevaid trükiseid ja viiteid, mis võiksid abiks või lihtsalt väärt lugemiseks olla.

Seal on muide üleval ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Vanaajamaja ühise uuringu raport "Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I". Tasub vaadata nii enne maja renoveerimist kui niisama. Samalaadset teemat käsitleb ka Kredexi kodulehel üleval olev puitkorterelamute uuring, mille autoriks samuti TTÜ.

Vana maamaja päev 4 TALLINNAS

2011-10-20T21:21:00.000+03:00

Vana maamaja päev 4 Eesti Vabaõhumuuseumis, Kolu kõrtsis

Laupäeval, 19. novembril kell 10.30

Registreerumine: aune.mark@evm.ee, tähtaeg 16. november.

Registreerumine tagab tasuta sissepääsu muuseumisse ja eine.

Küsimused: Aune Mark, mob: 52 38 397

10.30 Kogunemine, hommikukohv.

11.00 Sissejuhatus ja päeva tutvustus – Elo Lutsepp (EVM Maa-arhitektuuri ja -maastiku programm, projekt HELTH).

11.30 Hoonepiirete õhupidavus ja külmasillad – Targo Kalamees (TTÜ Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, projekt HELTH).

12.15 Vanade ehitiste sisekliima tagamine ja energiasäästu võimalused – Endrik Arumägi (TTÜ Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, projekt HELTH).

13.00 Arutelu ja küsimused.

13.15 Lõuna.

14.00 Kutsumata külalised – putukad – Marike Laht (EVMi peakonservaator, projekt FaBBi).

14.45 Seen sinu majas – Jane Oja (Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA, projekt FaBBi).

15.30 Rehemaja rahapajad – Anneli Kana (Metsanurme MTÜ).

16.15 Vana maja taastamise ja/või parendamise rahastamine – vaade panga poolt.

16.45 Lõpetamine.

Üritust toetavad projektid HELTH ja FaBBi Kesk-Läänemere programmist INTERREG IVA

Projekt „Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes maamajades“
(HELTH; http://helthproject.eu/ )

Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes
(FaBBi; http://www.fabbiproject.eu/)

Vana maamaja päev SAAREMAAL 12.11.11

2011-10-20T21:09:00.000+03:00

Vana maamaja päev Saaremaal toimub Mihkli talumuuseumis laupäeval, 12. novembril!

Registreerumine: mihkli@muuseum.tt.ee või aune.mark@evm.ee . Viimane registreerumise päev on reede, 11. november

Küsimused: Tiina Ojala, mob: 56 663 667

11.45 Kogunemine ja hommikukohv

12.00 Sissejuhatus ja päeva tutvustus – Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum, Maa-arhitektuuri ja –maastiku programm, projekt HELTH)

12.10 Saaremaa taluarhitektuuri väärtused – Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum, teadusdirektor)

12.30 Külmasillad ja õhulekked maamajas - Üllar Alev (TTÜ Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, projekt HELTH)

13.30 Lõuna

14.15 Maamaja omanik Mikk Mutso – taaskasutus: materjal ja ruum - puit

14.45 Maamaja omanik - mõtted, mured, rõõmud, soovid, vajadused, tehtud, teoksil…

15.15 Vestlusring, küsimused, arutelud

16.00 Kokkuvõte, lõpetamine

Üritust toetavad projektid HELTH ja FaBBi Kesk-Läänemere programmist INTERREG IVA

Näitus Loodusjõud maamaja sees ja ümber

2011-10-20T20:54:00.000+03:00

Näitus on 10. novembrini üleval Narva linnuse torni 6. korrusel. Seal on lisaks teisigi toredaid näitusi erinevatest Eesti paikadest (mh Harjumaa Muuseumi Rehielamuste näitust!). Tasub minna vaatama!

Rohkem infot SIIT!

12. novembril näeb näitust Saaremaal Mihkli talumuuseumis, kui seal toimub Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri ja -maastiku programmi (projekti HELTH) korraldatud Vana maamaja päev. Loodame, et siis näeb näitust mujalgi Saaremaal! Täpsem info järgnevate näitusepaikade kohta tuleb peagi.

Näitus Rehielamused Harjumaa Muuseumis

2011-06-21T13:46:00.000+03:00

Harjumaa Muuseumis avatakse 21. juunil kell 15 näitus REHIELAMUSED, mis vaatleb rehemaja mitme nurga alt. Näituse peamiseks eesmärgiks on tutvustada erinevaid vaateid rehemaja olemusele, aga loodetavasti saab nii mõnigi majaomanik ka praktilist kasu.

Muuseum on külastajatele avatud K-P 11.00–18.00. Näitus on muuseumis üleval 18. septembrini.

Näituse on koostanud Liisi Taimre ja kujundanud Malle Valli ja Marili Toome.
Näitus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist finantseeritava projekti Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes elumajades (HELTH) toetusel.

Rohkem infot SIIT!

Näitus Loodusjõud maamaja sees ja ümber

2011-06-21T13:31:00.000+03:00

Näitus on praeguseks jõudnud Viimsisse Rannarahva muuseumisse ja on seal 17. juulini 2011. Lahtioleku ajad: K-P 12 - 17.00. Muu info www.rannarahvamuuseum.ee.

25.07 - 14.08 on näitus üleval MTÜ Salla Seltsimajas Lääne-Virumaal.

Näituse külastamiseks palume ette helistada numbril 5264952 (Hando Kuntro). Seltsimaja asukoht on märgitud juuresolevale kaardile.

30.08 - 21.09 Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talu rehe all

ja septembri lõpust Narva linnuse peatorni 6. saalis.

Täpsemalt näitusest leheküljel http://helthproject.eu/et/fotonaitus-loodusjoud-maamaja-sees-ja-umber/. Seal saab tutvuda ka kõikide näitusele laekunud fotodega.

Magistritöö põrandaalustest ruumidest

2011-05-16T10:52:00.001+03:00

Eesti Maaülikool annab teada, et 6-8. juuni 2011 toimuvad ülikoolis magistritööde kaitsmised. Muuhulgas tuleb kaitsmisele lõputöö PUITPÕRANDATE PÕRANDAALUSE ÕHU SUHTELISE NIISKUSE JA TEMPERATUURI MUUTUS AASTA LÕIKES NING PUIDU BIOKAHJUSTUSED – Hannes Meister.

Täpsem info (aeg ja ruum) e-maililt ehitus@emu.ee või kodulehelt http://mi.emu.ee/oppeinfo/akadeemiline-kalender/.

KOOLITUSTE KAVA

2011-05-09T12:30:00.000+03:00

Olime sunnitud varem välja hõigatud kavasse hilise kevade ja "Teeme ära" talgupäeva tõttu tegema korrektuure, aga nüüd on kõik paigas ja ootame aktiivset osavõttu!

Koolituste kohta leiab täpsemat infot SIIT!

Traditsiooniliste puitaedade ehitamise ja taastamise koolitus

14.-15.05 ja 21.-22.05

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: maakivimüüride restaureerimine

14.-15.05

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: viimistlus

21.-22.05

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: kerisahju taastamine

21.-22.05; 16.-17.07 ja 20.-21.08

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: paekivimüüride restaureerimine

28.05

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: umbahju taastamine

28.-29.05

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: puitehitus I

04.-05.06

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: aknad ja uksed

20.-21.08

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: puitehitus II

27.-28.08

Traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus: katused

03.-04.09

Traditsiooniliste kiviaedade ehitamise ja taastamise koolitus

3.-4.09 ja 10.-11.09

Koolituste kohta leiab täpsemat infot SIIT!

Näitus "Loodusjõud maamaja sees ja ümber"

2011-04-20T09:38:00.000+03:00

9. aprillil 2011 avati Harjumaal Saku vallas Metsanurme külakeskuses Eesti Vabaõhumuuseumi ja Harjumaa Muuseumi ühisnäitus Loodusjõud maamaja sees ja ümber. Näitus põhineb majaomanike fotodel aastaaegade vaheldumisest nende kodupaigas, mida on täiendatud kommentaaridega loodusjõududega seotud ehitustehnilistest probleemidest ja võimalikest lahendustest neile. Näituse avamisel rääkis Fred Jüssi oma suhetest vanade majadega ning nende õigusest väärikalt vananeda.

Taluelamud on aegade hämarusest saati pakkunud kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Vahelduvad aastaajad aga nõuavad majalt suurt paindlikkust. Võib tunduda, et maja kallal teeb tööd aeg, aga tegelikult on selle taga konkreetsed loodusjõud – vesi, tuli, õhk ja maa. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna palusid Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum saata pilte neist loodusjõududest, mis kodusid aasta läbi mõjutavad. Näitusel kajastub majaomanike nägemus loodusjõududest maamaja sees ja ümber ning nelja elemendi – vesi, tuli, õhk, maa – mõju maamajade tervisele. Enamikku laekunud fotodest on võimalik näha ka projekti kodulehekülejel http://helthproject.eu.

Näituse koostasid Kadi Karine ja Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ning Liisi Taimre (Harjumaa Muuseum), stendid kujundas Andres Tarto.

Näitus on Metsanurme külakeskuses 9. aprill kuni 8. mai 2011. Külakeskus (www.metsanurme.eu) on avatud esmaspäeviti ja teisipäeviti kell 12.00-19.00 ja laupäeviti 11.00-15.00. Näitust on võimalik külastada ka teistel aegadel, kuid sel juhul tasuks ette helistada numbril 53 065 503. Kodukalt leiab ka juhised kohale jõudmiseks.

Edasi liigub näitus:

10. mail – 12. juuni Kolga Muuseum Harjumaal (http://www.kuusalu.ee/kultuur%20ja%20sport/muuseumi/kolga_muuseum)
Lahtioleku ajad: 15 mai-15 september E-P 10.00-18.00 ja 15 sept-15 mai E-R 10.00-16.00

15. juuni – 17. juuli Rannarahva muuseum Viimsis (www.rannarahvamuuseum.ee)
Lahtioleku ajad: K-P 12.-17.00

Edasine kava täiendamisel!

Täpsem info:

Kadi Karine
Eesti Vabaõhumuuseumi teadur
tel 51 44 774
kadi@evm.ee
www.evm.ee

Liisi Taimre
Harjumaa Muuseumi teadur
tel 678 20 52
liisi.taimre@hmk.ee
www.hmk.ee

Fotod avamisest!

Viies tudengikonverents "Vana küla uus elu"

2011-03-14T11:44:00.000+02:00

Olete oodatud Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvale viiendale tudengikonverentsile „Vana küla uus elu“ 1. aprillil algusega kell 11.

Päevakava:

10.45 Kogunemine, registreerumine, kohv

11.00 Avasõnad - Heiki Pärdi (EVMi teadusdirektor)

11.15 Lilian Hansar (Eesti Kunstiakadeemia professor) – avaettekanne

12.00 Karin Kukk (Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala magistrant)

"Paistu küla. Aeg, miljöö, inimene"

Paistu küla asub Viljandimaa lõuna osas, Paistu vallas. Looduskaunis keskkonnas asuv Paistu küla kannab endas erinevaid ehitusjärke ning rikkalikku arhitektuuripärandit, mis samas on maa-arhitektuurile omaselt lihtne ja praktiline. Suurima jälje küla arhitektuurimaastikku on jätnud 20. sajand.
Magistritöös on tähelepanu kohalikul elanikul, kui potentsiaalsel kultuuripärandi kaitsjal. Uurimuse raames läbiviidud küsitluse vastuseid analüüsides peaks lõpptulemusena selguma kohalike elanike nägemused, vajadused ja väärtushinnangud, mida tuleks arvesse võtta küla planeeringutes. (Kasutatakse fenomenograafilist uurimisviisi.)

12.30 Sandra Mälk (Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise eriala magistrant)

„1920.–1930. aastatel ehitatud maakoolimajad“

Käesolev ettekanne põhineb muinsuskaitse ja restaureerimise eriala samateemalisel valmimisjärgus oleval magistritööl.

Töö teema on kasvanud välja vajadusest süstematiseerida ühe hooneliigi erinevaid tüüpe. Töös püütakse kaardistada nende koht Eesti muinsuskaitses. Eesti ajal püstitatuid maakoolimajasid iseloomustab praktilisus, uudsus ja seda kõike kannustas noore riigi vankumatu vajadus tõestada Eesti kultuuri võrdväärsust ülejäänud Euroopa riikidega. 20 aasta jooksul jõuti püstitada ja ümber ehitada küllaltki suur hulk koolimaju, mille hulgas on nii ainulaadseid kui ka tüüpse lahendusega koole. Maakoolimajadel oli Eesti külades oluline roll – tihtipeale olid need pisikese küla keskuseks ja nii on neil lisaks ajaloolisele ja arhitektuursele ka kultuuriline väärtus. 2012. aastal valmiv töö võiks pakkuda vastuseid küsimustele kas, kui palju ja milliseid Eesti maakoolimaju võiks riik kaitsta.

13.00 Lõuna

14.00 Ivar Smolin (Viljandi Kultuuriakadeemia)

"Kilingi-Nõmme linnale iseloomulik kombineeritud saunatüüp"

Kilingi-Nõmme linnas on XX sajadi alguses ja keskpaigas levinud komme ehitada saun ja laut ühe katuse alla ning kasutada sauna ka loomapidamise huvides. Täna kipuvad need need ehitised kaduma.

14.30 Hannes Meister (Eesti Maaülikool) – Põrandaaluste ruumide mikrokliimast

15.00 Üllar Alev (Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste projekteerimise instituut)

„Sisekliima ja niiskuskoormus erinevate kasutusprofiilidega vanades maamajades“

Tegelikud sisetemperatuurid ja niiskustingimused on olulised andmed, et hinnata sisekliimat ja soojuslikku mugavust, samuti energiatarbimist. Uuringus analüüsiti erinevate kasutusprofiilidega vanades maamajades mõõdetud sisetemperatuuri ja -niiskuse andmeid. Talvised sisetemperatuurid olid uuritud elamutes peamiselt madalamad soovituslikest soojusliku mugavuse tasemetest, suvised sisetemperatuurid olid enamasti soovituslikes piirides. Suhteline niiskus oli liiga kõrge ainult elamutes, mida talvel ei kasutatud ega köetud. Niiskuslisa kasutusperioodil oli sarnane teiste elamutüüpidega. Kõrgeim puidukahjustuste risk esineb välisseina esimese palgi sisepinnal ja põrandaaluses ruumis.

Üritus on tasuta! Registreerumine 25. märtsini tanel[at]evm.ee.

Registreerumine tagab muuseumisse tasuta sissepääsu ja toitlustamise.

Kolmas Vana Maamaja päev peetud!

2011-03-01T16:27:00.000+02:00

Seekordne Maamaja päev kukkus jälle hästi tore välja. Kohale tuli ligi 100 huvilist. Aitäh teile! Ja ainult mõne esineja murdis haigus maha. Nendele julgetele, kes meiega oma lugusid jagasid, veelgi suurem aitäh!

Fotosid üritusest näeb siit.

Vana Maamaja Päev 3 : PÄEVAKAVA!

2011-02-16T18:15:00.000+02:00

26. veebruaril Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis

VANA MAAMAJA PÄEV 3

Mida vapramad on inimesed maal, seda püsivamad on külad.

Mida tugevamad on külad, seda tugevamad inimesed.

(Aune Marki kommentaar 15.02.2011 telefonivestluses)

10.30 Tervitussõnad koos karaskiga

1. Villu ja Tiia Gildemann

Värava talu Loo külas Harjumaa – mured ja rõõmud kaunis kodus muinsuskaitsealal.

2. Joel ja Juulika Roos

Jaani talu Valistre külas Pärnumaal – ise tegemine, ise olemine kooskõlas looduse ja meeldivate inimestega!

3. Vello ja Marit Oinus

Tooma talu Uuskülas Lahemaal – arhitekti abiga suure pere elu nagu vanasti!

13.00 lõunaks hernesupp

4. Kalle Kase

Vanaveski talu Kursi külas Harjumaa – vastsed naabrid: üks väga varaseid arvatavasti mõisniku uuendusmeelsuses ehitatud Põhja-Eesti tüüpi lahkelamuid ja uue elupaiga leidnud rehemaja.

5. Andrus Reck ja Aune Mark

Uus-Uustalu Vaidas Harjumaal – talu neljanda põlvkonna käes, viies valmistumas!

6. Asko Endoja

Sitsika talu Vahu külas Järvamaal – kireva elu- ja kultuurilooga talu. Talumajad ostu-müügi objektina

7. Rait Parts

Mardu talu Piirikülas Soomaal – metsavahitaluks nagu muiste, talgulised alati teretulnud

Arutelu ja veel rohkelt häid ideid

Osavõtusoovist palun teatada Tanel Tsirgule tanel@evm.ee. Eelregistreerimine tagab muuseumisse priisissepääsu.

Vana Maamaja Päev 3

2011-02-01T17:54:00.001+02:00

26. veebruaril toimub järjekordne, juba kolmas VANA MAAMAJA PÄEV!

Nüüd on aeg sõna anda jälle majaomanikele.

Kes käisid meie esimesel üritusel, teavad, et see on hea koosolemise võimalus ja vaimu värskendavaid nippe tuleb kindlasti ka seekord. Ja aega peaks jaguma ettekannet kõrval ka teistele soovijatele oma ettepanekute ja küsimustega lagedale tulekuks.

Toimumispaik: Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis, algus 10.30. Täpsem päevakava mõne aja pärast.

Üritusest osavõtt on tasuta, aga vajalik on eelregistreerumine aadressil tanel@evm.ee või telefonil 6549 107 ja 52 38 397.

Teine vana maamaja päev peetud!

2010-12-06T13:15:00.000+02:00

Möödunud laupäeval toimus Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi talli all järjekorras teine Vana Maamaja päev.

Ürituse juhatas sisse EVMi direktor Merike Lang, kes tutvustas hetkel käimas olevaid europrojekte. Elo Lutsepp rääkis täpsemalt projektist HELTH, mille raames antud üritus aset leidis. EVMi teadur Joosep Metslang andis ülevaate vana maja tehnilise olukorra määramisest ja tarinditest, mis kõige haavatavamad. Lõppu näitas Joosep fotosid taastatud hoonetest. Arhitekt Mart Keskküla rääkis hoone taastamisest ja remonttööde planeerimisest. Ta rääkis pisut ehitusseadusest ja ehituslubade temaatikast (millal, kust ja milleks) ning rõhutas, et talu peab sobima selle küla konteksti, kus ta asub, ja iga hoone peaks sobima oma talu loogikasse. Säästva Renoveerimise Infokeskuse meister Indrek Värv andis väga põhjaliku ülevaate akende ja uste restaureerimisest puhastamisest kuni paigaldamiseni.

Pärast lõunat tegi ettekande Siseakadeemia lektor Alar Valge väga põletaval teemal - küttekehade ehitamisest ja hooldamisest. Tutvustati ka uut tuleohutusseadust. Viimasena astus üles Jüri Kuusmann Säästva Renoveerimise Infokeskusest, et rääkida siseviimistlusest. Kahjuks pidid värvid, krohvid ja kasulikud nipid mahtuma suhteliselt lühikese aja sisse, kuid on lootust, et uuel aastal toimub jälle põhjalikum koolitus viimistlusmaterjalidest. Samalaadne koolitus tõi selle aasta sügisel muuseumisse kokku mitmeid huvilisi.

Iga ettekande lõpus oli võimalik esitada küsimusi ja kommentaare ja tundus, et nii mõnigi sai abi. Lisaks konsulteeriti ka lõunapausi ajal kohal viibinud asjatundjatega ning vahetati kontakte.

Õhk oli korraldajate rõõmuks huvist paks ning loodame, et uuel aastal veebruaris saab teoks kolmas Vana Maamaja päev, kus esinevad jälle majaomanikud, et oma kogemustest rääkida. Info järgmise aasta koolituste ja ürituste kohta ilmub Maa-arhitektuuri ja EVMi kodulehel ning läheb internetiavarusi pidi laiali ka kõikidele end meililisti kirja pannutele. Kindlasti leiab infot ka muudest allikatest.

Kohtumiseni uuel aastal!

VANA MAAMAJA PÄEV

2010-11-15T14:38:00.000+02:00

Head taluarhitektuuri huvilised,

meil on hea meel teatada, et laupäeval 4. detsembril 2010. a. Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis on tulemas järjekordne, seekord juba teine VANA MAAMAJA PÄEV. Sedapuhku tulevad nõu andma spetsialistid. Keskendume vana maja sisekliima parandamisele.

10.00 Registreerumine

10.30   Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum, projektijuht)
Projekti HELTH tutvustus
10.45   Joosep Metslang (Eesti Vabaõhumuuseum, teadur)
Vana elumaja tehniline olukord
11.00   Mart Keskküla (Restor AS, peaarhitekt)
Puit- ja kivihoonete remonttööde projekteerimine
11.45   Indrek Värv (Säästva Renoveerimise Infokeskus, meister)
Akende ja uste restaureerimine

12.30 Lõuna

13.00 Alar Valge (Sisekaitseakadeemia, lektor)
Küttekehade ehitus ja hooldus. Uus Tuleohutusseadus.
13.45 Jüri Kuusmann (Säästva Renoveerimise Infokeskus, meister)
Hooajaliselt või aastaringselt kasutatava hoone siseviimistlus
14.30 Arutelu, lõppsõnad

Teabepäeva toetab Kesk-Läänemere programmist INTERREG IVA projekt HELTH.

Üritusele pääs tasuta, vajalik eelnev registreerumine meiliaadressil tanel@evm.ee või telefonil 52 38 397.

Koolitustest EVMis

2010-11-09T09:28:00.000+02:00

Eesti Päevaleht kirjutas nii toredalt Vabaõhumuuseumi koolitustest:).

Artikli leiab SIIT.

Kutse osalema näitusel "Loodusjõud maamaja sees ja ümber"

2010-11-04T11:06:00.000+02:00

Tuule tuba

Milla meie sinna saame
sinna saame, sinna jääme
Kus on tuul toa teinud?
Vesi palgid veeretanud
Sadu seinad sammeldanud
Udu siadnud uksed ette
Lumi löönud lukud külge?

H I 1, 67 (22) Kadrina khk – Kaarel Kleinmann (1888)

Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks enda fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.

Fotosid märgusõnaga ”Fotokonkurss”oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 22. novembrini 2010.

Nõuded fotodele:

fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
foto pikema külje suurus peab olema 2000–6000 pikslit;
fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.

Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.

Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi ja Harjumaa Muuseumi kodulehelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.

Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja juhendid nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.

Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.

Kutsume üles oma kodu pildistama ja konkursil osalema.

Lisainfo:

Rasmus Kask

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur

Tel 50 24 265

rasmus@evm.ee

Liisi Taimre

Harjumaa Muuseumi teadur

Tel 678 2052

liisitaimre@gmail.com

Viimistluskoolitus 17-18. august

2010-09-01T09:21:00.000+03:00

Vabaõhumuuseumi majanduskompleksi hoovis toimus 17-18. augustil viimistluskoolitus, kus osales üle 20 inimese. Seekordseks koolitajaks oli Jüri Kuuskman (pildil), keda juhatas sisse Tarmo Elvisto SRIKist.

Koolituse esimese päeva teemaks oli krohvimine. Teoreetilise poole pealt oli juttu erinevate krohvitüüpide sobivusest erinevatele pindadele, vajalikest eeltöödest (nt aluspinna ettevalmistamine, varasema segu koostise määratlemine), erinevatest segudest ja viimistlusest. Praktilise poole peal sai iga soovija oma oskustekohaselt roomatile lubi- või savikrohvi pilduda või määrida. Kõige põletavamaks küsimuseks osalejatelt koolitajale oli säästvate ning looduslähedaste materjalidega niiskete ruumide viimistlemine. Lõplikuks nendinkuks jäigi, et kuigi see on teoreetiliselt võimalik, tuleks siiski kaaluda pigem tänapäevaseid lahendusi.

Teine päev keskendus värvidele - erinevatele tüüpidele ja põhiomadustele, aluspinna sobivusele ning pintslitehnikatele. Segasime kokku lubikohupiimvärve ja ühe keerulisevõitu kompoti, kuhu läksid sisse praktiliselt kõik materjalijäägid lubjast munadeni. Viimane oli oma katvuselt, värvilt ning konsistentsilt (väidatavalt ka kestvuselt) sarnane Rootsi punamullaga. Praktilise osa tulemusena said uue värvikihi nii Maa-arhitektuuri projekti köök (pildil) kui ka puukuuri uksed. Isiklikult sain hulka targemaks - hea tahtmise korral võib värvi teha pea mistahes igas majapidamises leiduvatest materjalidest kui nende hulgas on täiteks, liimaineks ja soovi korral ka pigmendiks sobivad ollused.

Koolitust toetas Kesk-Läänemere Programm ning see toimus HELTH projekti raames. Järgmiseks koolituseks on reheahju komplekteerimine, täpsem kuupäev on selgitamisel.

2010-08-13T09:31:00.000+03:00

Juuli alguses olime paar nädalat välitöödel Vormsil, et salvestada sealset arhitektuuripärandit. Lisaks meie programmi naisperele olid kaasas Tartu Ülikooli Narva Kolledži tudengid, kes kogusid praktikapunkte.Käisime läbi hulga talusid ja panime kirja sealsete perede ja hoonete lood, ühtlasi pildistasime ja joonistasime. Kuna ilm oli absoluutselt super, olid tööpäevad pikad ja väsitavad, kuid samas positiivsest energiast laetud. Kohalikud võtsid meid hästi vastu ja olid nõus näitama pea kõiki nurgataguseid. Väikses kogukonnas hakkasid lood peagi põimuma ja avastamisrõõmu oli rohkem kui oleks oodata osanud.
Välitöödest valmib sügisel aruanne ning ilmselt tutvustatakse tulemusi ka muul viisil (ehk et kuhu ma pääsen:D).
Kes pole Vormsil käinud või kes ammu pole käinud, siis minge! Vormsi arhitektuuripärand on omanäoline ja õnneks ka suhteliselt hästi säilinud.

Lihtsalt teadmiseks

2010-07-15T10:57:00.000+03:00

Internet Exploreri ja Opera veebilehitsejas (browseris) on blogi kujundus väga nihkes ja seetõttu soovitame blogi lugemiseks kasutada Mozilla Firefox browserit!

Soomaa koolitused

2010-07-11T18:18:00.000+03:00

Fotol seni kõige väiksem maa-arhitektuuri huviline :)

Täna lõppes Soomaal Tipu Looduskoolis palkehituse koolitus. Kõige leitsakulisema ilmaga harjutasime puhas- ja järsknurga valmistamist ning varamist.

Mõõdunud nädalavahetusel oli restaureerimise teemaline teoreetiline koolitus, 17-18.07 tuleb krohv ja viimistlemine, 21-22.07 akende-uste restaureerimine, 31.07-1.08 puitkatuse valmistamine. Kõik on oodatud, seeria toimub looduskaunis kohas Soomaa südames.

Registreerimine: Madis Oras, madis@tipulooduskool.ee, tel 53466416.

Tervised, JM

Palkehituse koolitus

2010-06-29T11:19:00.000+03:00

27-28. juunil toimus Vabaõhumuuseumis, Rusi talu hoovis, palkehituse koolitus, mille käigus tehti algust nelja kaevurakkega. Juhendasid Joosep Metslang ja Madis Prikk, osavõtjaid oli rekordilised 17 inimest.

Koolituse juhatas sisse ülevaade palkehitamise tavadest, materjali valikust, olulisematest töövõtetest ning korduma kippuvatest vigadest seinte püstitamisel. Põhilised asjad, mida tasuks ristpalkhoonete puhul silmas pidada on, palkide vajumine nende kuivamisel, seinte väljavajumise oht ning hüdroisolatsioon alusmüürist. Ukse- ja aknaavadele tuleb jätta vajumisruumi (5-7 cm), salapulgad tuleks lüüa piisavalt sügavale, et pärast vajumist ei toetuks palgid nende otstele, pikemad seinad tuleks vaheseinte või püstpostidega toestada ning seinu aitavad sirgena hoida ka piisavalt sagedase sammuga talad. Tarkused kõrva taha pandud, sai igaüks kätte kirve ja palgi.

Praktilises osas tehti 1,4*1,4m suurused kaevurakked, millest kaks olid puhasnurgaga ning kaks järsknurgaga. Kõik osalised said kätt proovida nii palkide koorimises, mõõtmete kandmises palgile kui soojahammastega tappide saagimises/tahumises ja paikasobitamises. Teise päeva lõpuks oli kõigil esimene rida üleval ning kiirematel ka pool teisest reast. Seeläbi said mõned proovida ka varamist. 11-12. septembril toimuva katusekoolituse käigus saavad rakked endale ka roost või laastust kaitsekatte.

Enne elumaja kallale asumist tasuks ehitada mõni kõrvalhoone - ait või saun - või naabrimehe maja, kuid koolitusel saadud kogemused on kahtlemata heaks alguseks igaühele, kel plaanis tulevikus palkidega jännata.

Ülejäänud koolituse pildid leiad SIIT.

Rasmus Kask
teadur

Akende koolitus

2010-06-21T15:11:00.001+03:00

Möödunud nädalavahetusel toimus Vabaõhumuuseumis Maa-arhitektuuri maja ees akende ja uste restaureerimise koolitus.

Kahe Säästva Renoveerimise Infokeskuse koolitaja juhendamisel tutvuti ajalooliste akende ja uste ehituse, nende kahjustuste ja taastamisega. Kahepäevase koolituse käigus harjutati avatäidete puhastamist, proteesimist, kruntimist, klaasimist ja värvimist.

Grupp oli mõnusalt väike ja nii sai igaüks kõigest osa ning täitsa piisavalt juhendamist. Mõni tuli kohale oma aknaga, teised said harjutada SRIKi vanamaterjali laost toodud akende peal. Isegi üks uks võeti ette. Aknad olid väga erinevas seisukorras - mõnel oli tarvis vaid vana värv maha võtta ja aken uuesti klaasida ja värvida, mõnda pidi aga enne korralikult proteesima.

Kamp oli inspireeritud ja motiveeritud ja esimesel päeval pidi lausa vihm meile meelde tuletama, et tööpäev juba läbi.

Fotosid koolitusest saab piiluda SIIT.

Juuru-kandi rehemajade mõõdistamise praktikum

2010-06-01T20:16:00.000+03:00

24.-28. mail toimus Juuru kandis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö esmakursuslaste mõõdistamise praktikum, mille käigus inventeeriti kümmekond rehemaja ning märgiti üles need, mida põhjalikumalt uurida ei jõutud. Tööde käigus kaeti ära praktiliselt kogu Juuru vald - Maidla, Orguse, Härgla, Mahtra, Jaluse ja Hõreda külad.

Üllataval moel andis võrreldes eelmise praktikumiga Pärnu-Jaagupis ennast tunda Tallinna lähedus - inimesed olid mõnevõrra umbusklikumad, hoovikoerad tigedamad, päeva sees olid paljud elanikud tööl ära või polnud suvemajadesse veel tulnud. Mõneti on see pealinna mõju tunda ka arhitektuuris, kuna suur osa külastatud rehemajadest oli tugevasti ümber ehitatud ning selle käigus oli sageli hävinud inventeerimise seisukohast kõige olulisem konstruktsioon: rehetoa karp.

Siiski leidus mitmeid ainulaadseid ehitisi nagu üleni paekivist tehtud hoone, kus elamispinnad olid aegade jooksul liikunud kambritest rehealusesse, mitu kanalaks ümber ehitatud rehemaja (pildil kambriaknast tehtud "sissepääs") ning üks kindlasti senimaani suuremaid rehemaju, mille pikkuseks 35 meetrit. Samuti üllatasid päris mitmed aleviku struktuuriga ühte kasvanud rehemajad, millest kuulsamaks on vast Atla-Eeru kõrts. Kuigi Pirgu poole sõites paistis mitmeid teeääres ka piirkonnale iseloomulikke vaesemate perede väikerehtesid, siis inventeerida neid sel korral ei õnnestunud. Loodetavasti jõuab sinna suve jooksul tagasi ning saab ka need lüngad täita. Peale mitmekülgse ja -ajastulise maa-arhitektuuri leidub sealkandis hulganisti mõisasid, kaunid kirikud, ajalooline koolimaja ning veskikompleks Juurus. Kindlasti leidub sealt maalt midagi igale (arhitektuuri)maitsele.

Mõõdistuspraktikumi lõpetuseks pidasid tudengid Mahtra Muuseumis oma tööde tulemusest ettekande ning kui suvepäike neid maha ei murra, siis laekuvad juuni keskpaigaks lõplikult vormistatud materjalid ka rehemajade andmebaasi ning muuseumile. Tänud majutajatele, lahketele elanikele ning muuseumile abi eest!

Rasmus Kask
Maa-arhitektuuri projekti teadur

Tants reheahju ümber

2010-05-27T21:27:00.000+03:00

16. mail 2010 lükati Vaidas hoog sisse projektile SUVISED SÄTTIMISED REHEMAJAS.
Käsile võeti üle saja-aastane reheahi, mille renoveerimisele sai tehtud väga korralik algus.

Päeva mahtus:
Ülevaade reheahjude ajaloost.
Ahju ülevaatamine ja hinnangu andmine.
Vajalike tööde üleslugemine ja järjestamine.
Uue korstna variantide kaalumine ja arutelu.
Kivid välja ja puhtaks.
Kolde võlvi ülevaatus.
Pigise krohvi väljapuhastamine.
Uue krohviseguga kivide vahede täitmine.
Lee lõuka põhja uuesti ladumine.

Talgulistest pooled olid pottsepad, kellelt üha rohkem ka selliseid töid tellitakse. Suured tööd seisavad veel ees, sest praegu sai reheahi alles nö seest puhtaks tehtud. Vaja on kõik taas üles ehitada.

Põhjalik fotoreportaaž SIIT!

Suveks jääb aga reheahi lahti ja pererahvas ootab huvilisi reheahju kaema. Külastuse osas tuleks kokku leppida perenaise Aunega, kelle telefoninumber on 51 72 000. Rehemaja asub üsna Tallinna külje all Vaidas.

Ja ka osalenud pottseppade ja korstnapühkijate kontaktid:
Meelis Vaiksaar meelisvaiksaar@hot.ee 539 66 469
Kristjan Loorits mr.loorits@hot.ee 545 111 89
Riho Loorits looritsr@hot.ee 553 61 07
Margo Melts dekam@hot.ee 507 23 02
Aivar Sekk asekk01@gmail.com www.aivarsekk.ee 502 99 38

Võtke siis julgelt ühendust!

Aiad-kiiged ehitet!

2010-05-27T20:51:00.000+03:00

Kevad on nii tormiliselt käima lükatud, et ei jõua kontoris põrandatki pühkida!

Kevadise puitaiakoolituse pilte näeb SIIT!

Ja kiige ehitamise fotosid SIIT!

Tegelikult tahaks siinseid külalisi veel kord üles kutsuda oma mõtteid jagama ja ettepanekuid tegema. Tagasiside teeb ju alati südame soojaks (isegi kriitika;)) ! Ja ka küsida võib kõike!

Matsalu traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus

2010-05-13T17:50:00.000+03:00

11. mail lõppes koolituste seeria Matsalus. Kolmest tsüklist esimene käsitles ehituspärandi säilitamist Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, omavalitsuste ning EVM maa-arhitektuuri programmi vaatevinklist. Kiviehitiste säilitamise ja taastamise koolitusel arutasime vanemate hoonete säilitamise ja korrastamise võimalusi ning momente
Teisipäeval remonttööde projektist müüride toestamise ja restauraatoriteni. Puitehitiste säilitamise ja taastamise koolitusel olid tule all bioloogiliste kahjustuste, puitmaja korrastamise ja soojustamise küsimused.

Meie külad ja alevid on täis ainulaadset ehituspärandit, kordumatuid vanasid majasid mis vajavad meie tähelepanu ja hoolitsust.

Lisan ürituselt valiku fotosid.

Parimat,

Joosep Metslang
EVM maaarh teadur

Koolituse kava

Kiviehitiste säilitamise ja taastamise koolitus

3. mai loengud:
Renoveerimistööde projekteerimine. Mihkel Koppel, Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor.
Kivimaja renoveerimisest. Müürid ja mõrdid. Mart Keskküla, Restor AS arhitekt.
Küttekehade ehitus ja hooldus. Alar Valge, Sisekaitseakadeemia lektor.
Savikrohvid ja -värvid. Sven Aluste, MTÜ Equilibre

4. mai loengud:
Ehitusmeistrid. Joosep Metslang, EVM maa-arhitektuuri programmi teadur.
Akende ja uste restaureerimine. Indrek Värv, Säästva Renoveerimise Infokeskus.
Kivist ehituspärand. Heiki Pärdi, EVM teadusdirektor.
Ringsõit: piirkonna vanad kivimajad.

Puitehitiste säilitamise ja taastamise koolitus

10. mai loengud:
Piirkonna ehituspärandist. Rasmus Kask, EVM maa-arhitektuuri programmi teadur.
Bioloogilised kahjustused. Marike Laht, EVM peakonservaator.
Puitmaja renoveerimisest. Joosep Metslang, EVM maa-arhitektuuri programmi teadur.
Hoone väärtuslikud detailid. Tõnis Padu, Haapsalu linnavalitsuse linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist.
Ruumide soojustamine ja renoveerimine. Jüri Hermann, Soojustuse OÜ juhatuse liige.

11. mai loengud:
Säästva renoveerimise põhimõtted. Traditsioonilised värvid. Tarmo-A. Elvisto, Säästva Renoveerimise Infokeskus.
Roogkatuse valmistamine ja hooldamine. Mihkel Ling, Muhro OÜ juhatuse liige.
Ringsõit: Matsalu majad väljast ja seest.

Avalöök tänavustele meistrikursustele tehtud

2010-04-28T11:33:00.000+03:00

24. aprillil alustasime oma iga-aastaste meistrikursustega. Toimus kahepäevane puitaedade ehitamise ja taastamise kursus.

Oleme tänavu oma teemaderingi laiendanud, kuid kahjuks on näha, et huvi on leigemaks läinud. See avaldub õnneks vaid kursuslaste hulgas. Kes kohale tulevad, neil on ikka ka tulevikus oma oskusi kodus rakendada, seepärast on töö käigus tekkinud küsimused väga konkreetsed.

Eks ole see tegelikult küllaltki hirmutav, kui näed seda puitmaterjali hulka, mis kulub mõnekümne- meetrise aia ehitamiseks. Ja praktilise aiaehituseni jõuab seetõttu ikka pigem aasta pärast.

Tänavu tekitas meis piisavalt elevust tõik, et üks kursuslastest oli spetsiaalselt kohale tulnud Saksamaalt. Ei heidutanud teda meie pikale veninud talv ega vahetult enne kursuseid Euroopa lennuühendusi halvanud tuhapilved, kohale oleks ta saabunud igal kümnel juhul.

Talle lihtsalt meeldivad meie puitaiad ja ta on ammu mõelnud nende tegemist õppida, ehkki seda oskust pole tal kuskil rakendada.

Aedade funktsioon on tänaseks küll täielikult muutunud, aga mööda Eestimaad ringi sõites kohtab neid õnneks järjest rohkem. Lihtsalt ilus vaadata, mis hoole ja armastusega tehtud.

Puitaiakursuste pilte vaata SIIT.

Pärnu-Jaagupi ümbruse rehemajade kaardistamine

2010-04-16T17:31:00.000+03:00

12-16. aprillil uurisime TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse üliõpilastega Pärnu-Jaagupi ümbruse ehituspärandit. Nädalase ülesmõõtmispraktika käigus mõõdistasime alevi ümbruse külade rehemajasid. Uurisime koos omanikega talude hooneid ja vajalikke taastamistöid.

Alevist läänes külastasime rehemajasid Ertsma, Eense, Mäeküla, Maima, Sepaküla ja Pitsalu külades. Tavaliselt on rehetoa lagi algsest madalamale ehitatud, siiski leiduvad mõned algse terviku säilitanud rehemajad.

Idapool käisime läbi Kodesmaa, Eerma, Enge, Anelema, Mõisaküla ja Tühjasma ajaloolise keskkonnaga külad, külastasime ka Pööraveret. Eriti tervikliku külamaastiku moodustab Engest Mõisakülani ulatuv teelõik, mida liigendab kaunis ajalooline asustus.

Siinsed majad on omapärased, mitmed talud on säilitanud nende algse ilme. Toredate palkmajade kõrval tuleb hinnata maakivist rehealuste ja lautade müüriladusid. Mitmed rehetoad on tänaseni kasutuses koos reheahjuga, viimane kütab soojaks mitukümmend tubade ruutmeetrit. Tellisahjud on ehitatud kolde osas omapärase peatoega, et ahju peal saaks magada.

Täname kõiki külaelanikke sooja vastuvõtu eest, samuti Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi muuseumi, Pesamuna lasteaeda ja kõiki kes meile abiks olid! Tehtud uurimistööga saab mai lõpust tutvuda alevi muuseumis.

Joosep Metslang
Eesti Vabaõhumuuseum
maa-arhitektuuri programm
teadur
5161463
joosep@evm.ee

Meistrikursused

2010-03-19T20:17:00.000+02:00

Ka tänavu korraldame terve rea meistrikursuseid Eesti Vabaõhumuuseumis. Vahe eelmise aastaga on aga selles, et oleme aedade ehitamise ja taastamise ning palk- ja prussehituse kursustele lisanud tänavu uste ja akende restaureerimise, erinevate viimistluste ja katuste ehitamise meistrikursused.
Nende läbiviimiseks on meile appi asunud Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK). Registreerimine kõigile neile on juba alanud.
Lähemalt saate kõigi nende koolitustega tutvuda SIIN.

Lisaks toimuvad erinevad koolitused ka Lahemaal, Soomaal ja Matsalus.

Plaanis on aga kolida talgute ja kursustega koguni taludesse. Meil on 3 tubli peret, kellel endal tööd pooleli just selles järgus, kus huvilistel oleks võimalik nina ligi ja käed külge pista.

Tooma talus Lahemaal läheb tänavu suuremateks töödeks, sest suur kivist rehetoaga rehemaja kohandatakse taas aastaringseks koduks.

Mardi talus Harjumaal läheb mais rehahju remondiks ja Härmu talus Saaremaal ehitatakse suvel vana paekivist suveköögile uus palkidest saun külge. Kõigis neist taludes leidub teisigi töid ja tegemisi.

Kui sa oled huvitatud kaasa lööma, et õpitu pärast oma talus ka ellu viia, siis palun kirjuta mulle aadressil elo@evm.ee.

ESIMENE VANA MAAMAJA PÄEV

2010-03-02T19:54:00.000+02:00

Mitmel meist on hingel mõni vanem maamaja: korrastamist vajav suvila, korralikku ümberehitamist nõudev kodu või mure vanemate talu pärast.

Laupäeval esinesid vana maamaja päeval Kolu kõrtsis huvilised-omanikud, et tutvustada eri hoonete korrastamisega seotud muresid. See oli kutse eelkõige nendele inimestele, kellega viimase kolme aasta jooksul oleme kontakti loonud.

Täname teid kõiki kena koostöö eest!

Avasõnadega luges Heiki Pärdi ürituse juba eos õnnestunuks kohale jõudnud huviliste hulga tõttu.

Elo Lutsepp tutvustas YouTube'is lustaka lühifilmiga enda kodutalu aida katuse uuendamise "laastutalguid".

Piret Lankots rääkis enda esivanemate talust Sallas, selle ajaloost ja hoonestusest. Pärt-Jaagu rehemajal on taastatud arhailine välimus, väga palju vaeva on nähtud palkide vahetamise ja ajastutruu terviku saavutamisega. Elumaja korrastamise järel vahetati aidal välja suur hulk palke ning tehti uus laastukatus. Enne pulmi valmis ka suitsusaun ja püstkoda.

Targo Kalamehe jaoks oli suvila valikul oluline muuseas Lõuna-Eesti maastik, suusatamisvõimalus ning mõstlikus olukorras elumaja leidmine. Väikeses talus on uuendatud elumaja tehnosüsteemid, korrastatud suitsusaun, valmistatud suveköök, lõsutamisvann ning suitsuahi.

Liis Keskküla leidis pere suvituskoha maalilisest Uuskülast. Laose talusse on ehitatud uus saun, vanadest palkidest maja ning õe pulmadeks tilluke majake. Rehemaja on korralikult katuse all ning ootab oma järge.

Viduva talu on leidnud uue alguse: Elmo Teesaare jõulisel ettvõtmisel on uuendatud rehemaja katusekonstruktsiooni ning värskendatud eluruume. Taluõue terviku saavutamiseks on lähedusest päästetud vana vahelikuga ait, oja äärde on ehitatud uus saun. Talu ajaloo uurimine on aidanud taastada kaunist hoonete ja rajatiste miljööd.

Vana Virtsu kitsarööpalise raudtee Karuse jaama uus omanik Meelike Naris korrastab kaunist hoonet ruumide kaupa. Edasine külalistemaja on nutikalt atraktiivne, krohvi- ja viimistlustööd muudavad interjööri boheemlikult paeluvaks. Korrastatud on jaama kompleksi kuuluvad käimla ning saun.

Jünsi talu omanik Indrek Joala pöörab rehemaja palgivahetustööde järel tähelepanu sisedetailidele. Põrandate soojaks tegemisele lisaks on laepealne kaetud 50-100 cm saepuruga. Ruumide krohvimise kõrval on rakendatud soome pingupappi. Kõrge rehetoa temperatuuri ühtlustamiseks on abi aeglaselt pöörlevast ventilaatorist.

Anna lähedal Pritsu talus on Joosep Metslang hoogsalt harjutanud vanemate majapidamise korrastamist. Vanas aidas tehti palgitööd ja uus sindelkatus, pööning muudeti magamisruumiks. Mitmete kahjustutega lauda ümberehitamise järelgi ilmnenud majavammi kolle saeti välja. Elumaja ootab restaureerimisprojekti.

Heiki Pärdi tutvustas ürituse lõpus Eesti Vabaõhumuuseumi sõprade klubi. Ootame teid, teie tagasisidet ning soovime olla abiks ka edaspidi!

JM

Esinejad:

Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor, heiki@evm.ee, 6549105
Elo Lutsepp, EVM maa-arhitektuuri programmi projektijuht, elo@evm.ee, 6549107, 53444769
Liis Keskküla, projekteerija, liis.keskkyla@mail.ee, 5081551
Elmo Teesaar, teesaar@online.ee, 56602166
Meelike Naris, vuulu@yahoo.com
Indrek Joala, ehitusmeister-restauraator, indrek@kuukaar.ee, 5283502
Joosep Metslang, EVM maa-arhitektuuri programmi teadur, joosep@evm.ee, 5161463

Vana maamaja päev

2010-02-04T12:17:00.000+02:00

Head mõttekaaslased!

Korraldame 27. veebruaril Rocca al Mares Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis VANA MAAMAJA PÄEVA.

See on kokkusaamine neile, kellel pere valduses vana ja väärikas maamaja või on muidu isiklik suhe selliste majade ja nende muredega.

Pöördume selle kutsega eelkõige nende inimeste poole, kellega oleme viimase kolme aasta jooksul kontakti loonud.

Täname teid kõiki koostöö eest!

Tulla võivad aga ka teised, keda need probleemid huvitavad.

Oma kogemusi jagavad teiega majaomanikud, kes peamiselt oma kätega või ettevõtmisel on suurte töödega maha saanud või saamas. Pole kuigi tark taas jalgratast leiutada.

Kuulame, vaatame pilte ja arutame.

Peale meeldiva sisuka päeva ja hea seltskonna pakume omalt poolt ka kehakinnitust. Seepärast on eriti oluline eelnevalt end registreerida meiliaadressil elo@evm.ee või meie infosekretäri telefonil 6549 100.

Üritusele pääs muuseumipiletiga.

Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev

2009-11-20T14:23:00.000+02:00

Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev 27. novembril kell 11-16 Kolu kõrtsi talli all

Elo Lutsepp - Linnaametnikud sooasunikeks: 1930. aastail Tallinna külje alla rajatud Õismäe ja Mustamäe asundused.

Hanno Talving - Eesti vallamajade interjöör 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses.

Heiki Pärdi - Maa ja linna vahel II: alevite kujunemine ja argikultuur.

Anneli Banner - Hääbuvad kooliaiad: ülevaade kooliaianduse ajaloost.

Joosep Metslang - Välitööd ižma-komide juures 2009: võrdlusi Eesti traditsioonilise ehituskunstiga.

Olete kõik oodatud!

Tooli restaureerimise meistrikursused

2009-11-03T10:18:00.000+02:00

Eesti taluarhitektuuri juurde kuulub ka vana talumööbel. Nüüd on võimalik Eesti Vabaõhumuuseumis õppida ka puuraamile takunöörist toolipõhja punumist. Vaata lähemalt www.evm.ee/id/237.

19. sajandi esimesel poolele leidus toole eesti taludes vähe. Istumiseks kasutati seinapinke. Tooli kasutati kui erilist pidulikku istet või kingituseset (pruuditool, nooriku tool). Toolide kasutus hakkas levima alles sajandi lõpupoole, neid valmistasid osavamad puutöötegijad või toolimeistrid. Üle-eestiliselt olid levinud raamtoolid, mille põhi oli punutud õlest, kõrkjatest nöörist või vitsteast, aga ka laudpõhjaga.

Puitmaja koolitus II prussehitus

2009-08-31T15:13:00.000+03:00

29.-30. augustil toimus taaskord EVMi Rusi talus puitmaja koolitus. Seekord harjutasime prussidest ehitamist. Eeskujuks olid Arvo Veski sõrestikehituse nõuanded 1940ndaist, ehkki raampuudest, postidest, käppadest jm osadest ehitamise komme ulatub meie aega. Peamiselt 6''x6'' ja suurematest prussidest vaimustavaid sõrestikke kohtab keskaegsete majade ja kirikute pööningutel, valgustusaja mõisate pööningutel, 19. saj. elamute ja tsaarivalitsuse tellitud ehitiste juures, I iseseisvusperioodi linna ja maapiirkondade elamute, pritsitornide, küünide, tuulikute juures. Ehitustava jätkub täna üle maailma.

Kõigi kaheksa osaleja ja kahe päevaga valmistasime tillukese puki. Lihtsa objekti lõplikul kujul kokku panemine oli lõbus käsitöö harjutus. Ülesande eduka lõpetamise puhul said osalejad kirjaliku eksami ning tunnistused.

Parimat :)

Joosep Metslang

Fotod:
1. Esiplaanil raampuu tegijad, taamal käpad ja jalad, postipoisid ei mahtunud fotole.
2. Pukk ja kaheksa tunnistustega meest.

Koostame kaarti rehemajadest

2009-06-26T14:47:00.001+03:00

Tasapisi kanname kaardile ka rehemaju, mis juba inventeeritud või inventeerimisel. Ankeetide vormistamine on tööde rohkuse tõttu veidi viibinud, mistõttu on kaardil mitmedki inventeeritud rehemajad tähistatud veel kui teated. Kaart täiustub pidevalt, nii et jälgige meie tööd ja andke aga teada neist hoonetest (taludest), mis meie andme-baasidest veel puuduvad.

Rehemajade kaarti näeb SIIT.

Kareda valla miljööväärtused kaardistatud

2009-06-26T12:58:00.001+03:00

Kareda vald tellis meilt eelmisel aastal oma miljööväärtuste kaardistamise.

Kui teil on huvi tutvuda ühe Kesk-Eesti valla väärtuslike objektidega, siis saate neid näha SIIT.

Ehitusala suvekool 2009

2009-06-26T11:45:00.001+03:00

Ehitusala OÜ ja Eesti Vabaõhumuuseum (Maa-arhitektuuri programm) korraldavad koos augusti alguses Soomaal praktilise koolituse vanade puitmajade omanikele.

Tutvu suvekooli KAVAGA.

2009-06-19T21:19:00.000+03:00

Peeter Pihlak külastas 13. juunil palkmaja koolitust ja seda, mis talle silma jäi võite vaadata siit:

FOTOD ja VIDEO

Mulgi sepikoja koolitus

2009-06-09T16:56:00.000+03:00

1-6 juuni toimus ajaloolise Mulgimaa südames Abja-Paluoja külje all traditsioonilise taluarhitektuuri koolitus. Kuue eriti vaheldusrikka ilmaga päeva raames tutvuti palkehituse ajalooga, sepikoja ehitusega, vanemate hoonete hooldamise ja taastamise teemadega. Osalejad said nädal aega vanu tööriistu rakendada: hoonel valmis pea kolm palgirida.

Ürituse korraldasid MTÜ Ojapera Külaselts, Metsakeskus ja Eesti Vabaõhumuuseum. Loenguid andsin ise, samuti esines TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ehituse eriala juht Priit-Kalev Parts. Uut ja vana Mulgimaad tutvustasid külaseltsi liikmed Tuuli Jõesaar ja Siim Roht.

JM

Fotod:
1. Valmiv sepikoda, meistrid, poisid ja muud sellid.
2. Vara raiumine kirvega.
3. Akna raami valmistamine: alaraam on tahutud, postidele valmivad tapid.
4. Posti keele parandamine ja koolituse rõõmsameelseim paar :)
5. Mulgid ja maastik.

Puitmaja I palkehituse koolitus

2009-06-09T16:35:00.000+03:00

30 ja 31 mail toimus muuseumis Rusi talus palkehituse koolitus, kusjuures ehitamisel rakendati vanu käsitööriistu ja -teadmisi.

Kahepäevase ürituse käigus said osalejad algteadmised palkehituse kohta. Koolituse eesmärkideks tuleb lugeda muuseumi uurimistööde tutvustamist avalikkusele: millised on meie ajaloolised ja piirkondlikud ehitustavad. Osalejatele oli see hea võimalus saada praktilisi nõuandeid ja näpunäiteid. Koolituse korraldamise vajalikkus peitub ka selles, et meile omase ehitusmaterjali kasutus areneks.

Hoolimata eesmärkide rohkusest jõudsime valmis vaid kaks rida palke :) Koolitusel osalesid nii omanikud, meistrid kui lihtsalt huvilised.

Järgmine puitmaja koolitus on augustis, mil õpime sõrestikehituse ajaloolisi ja kaasajas rakendamist vajavaid teadmisi.

Seniks parimat,

Joosep Metslang
Eesti Vabaõhumuuseum
Maa-arhitektuuri programm
Teadur

Fotod:
1. Koolitusel osalejad mahtusid kaevurakke ümber kenasti ära.
2. Igaüks omas tempos: kes mõõdab, kes viimistleb, kes ahastab :)

Meie sõbrad

2009-05-16T13:04:00.000+03:00

Kahe aasta jooksul on meil kujunenud kena koostöö paljude ettevõtlike ja kultuuripärandist hoolivate inimestega. Mõned neist on aga saanud suisa sõbraks. Nende tegevuse ja ilmavaatega saad nüüd tutvuda otse meie blogis.

Kui ka Sina soovid jagada teistega oma kogemusi, anna teada. Liidame ka Sinu siia. Pole vahet, kas pead päevikut oma kodu või kodukoha kohta või oled hoopis ettevõtja, kel südameasjaks vanade maamajade hea käekäik.

Tsaariaegne merekindlus

2009-05-11T00:23:00.000+03:00

Peateelt ära! ringsõit 9. mail.
Laupäeval toimus vihmast ilma trotsides bussisõit mööda tsaariaegseid merekindlustusi. 20. sajandi algul Eestist Soomeni ulatunud kaitsepostsioone tutvustas Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving.
Enne esimest ilmasõda ehitama hakatud grandioosne kindlustussüsteem jäi täies mahus rakendamata, selle positsioonid on osaliselt säilinud aga tänaseni.Selle rajamine muutus aktuaalseks peale hävitavat Jaapani sõda. Kindlustuse ajalugu illustreerisid Hanno kommentaarid ja olemasolevad joonised.
Teekonnal külastati muuseas Nõmme komandandi maja ja suurtükialuse jäänuseid, Pääsküla positsiooni, Harku sõjaväelinnakut ja paraadväljakut. Peatuti Hüüru patareis ja Vääna-Posti positsioonil, kus tutvuti suure varjendiga. Humala lõpetamata jäänud süvendi järel külastati Türisalu pankrannikusse varjatud positsiooni. Põnev oli Vääna-Viti kommandopunkt selle betoonist tunnelitega. Ringsõit lõppes Suurupi ja Kakumäe rannakaitse patareide külastamisega.
Ühepäevase ringsõidu sisse ei mahu tsaaririigi Balti mere kaitsesüsteemi tervik: selle postisioonid paiknevad Lääne-Eestis, saartel ja Narva ümbruses, Soomes ja kaugel Kroonlinnas.
JM
Foto: Hanno ja ekspeditsioon Nõmme suurtükitorni uurimas. Reisivarustus oli seekord põhjalik: kummikud, taskulamp, eine, vihm ja hea tuju :)

Hääbumise ilu

2009-05-09T13:22:00.000+03:00

Meie töö käigus tekib justkui iseendast terve hulk fotosid, millel on pigem emotsionaalne kui praktiline väärtus. Ehkki, eks saab ju nendegi läbi jäädvustatud ajaloole tolle hetke seis. Ja siis hakkab kuidagi kahju, et õhtuti vaid ise neid pilte saab vaadatud. Vahel muidugi terroriseerime oma parimaid sõpru ja sunnime ka neid arvutist sadu pilte vaatama.

Eelmisel aastal sündis seetõttu meil kolleegidega (Heiki Pärdi, Hanno Talving, Maret Tamjärv, Joosep Metslang ja allakirjutanu) fotonäitus m3 ehk "Majad, maastikud, meeleolud". Näitus oli pikalt üleval kõigepealt muuseumi Kolu kõrtsi talli all ja sealt läks edasi Keskkonnaministeeriumi koridoridesse.

Sain sellest näitusest innustust ja seekord panin kokku oma pildikomplekti ning nimetasin need "Hääbumise iluks". Näitus avati 7. mail Palamusel koolmuuseumis (pildid väljas mai lõpuni). Juuni teisest poolest kuni juuli lõpuni saab neid pilte näha Jõgeval Betti Alveri muuseumis ja augustis Tallinna keskraamatukogus. Kui te aga soovite neid pilte vaadata täna ja praegu, siis näete neid küll paraku ilma pildiallkirjadeta sellel aadressil

http://picasaweb.google.com/Maaarh.Evm/HaabumiseIlu?authkey=Gv1sRgCM7x6_vssLSCOg

2009-05-08T17:33:00.000+03:00

Nüüd on Eesti Vabaõhumuuseumi kassast võimalik osta õppefilmi laastukatuse tegemisest.

Film "Laastutalgud" ei ole aabits ja kõiki töövõtteid kätte ka ei näita. Annab aga ülevaate, mis järjekorras töid teha ja mida peab silmas pidama. Kõige olulisem on muidugi tahe ja väga hea on omada ka häid sõpru, kes katuse kiiresti ja lõbusamalt valmis aitavad ehitada.

Teine kaunis nädalavahetus aedu ehitamas

2009-04-26T20:54:00.000+03:00

Nädalavahetused pole vennad. Seekord võis talvejoped koju jätta ja hoopis vajalikumaks osutus törtsuke päevituskreemi nina peale määrimiseks.
Järgmine grupp osavaid puitaiameistreid on diplomi saanud ja võivad uuest nädalast rahuliku südamega alustada oma aedade rajamist.
Muuseumi Köstriaseme talu sai nende abiga hulga jooksvaid meetreid uut piht- ja varbaeda.
Selle nädala pilte vaata siit
http://picasaweb.google.com/Maaarh.Evm/Puitaia_meistrikursus_II#

"Talvine" puitaedade meistrikursus

2009-04-20T11:52:00.000+03:00

Laupäeva hommik tabas meid täie ehmatusega. Varahommikune sinine taevas asendus juba kella kaheksaks paksu pilvekorraga ja taevast hakkas alla sadama teab mida - rahet, laia lund ja lõrtsi. Seda kõike koos vinge tuulega. Ees aga seisid kaks tõsist puiaedade ehitamise ja taastamise tööpäeva.

Kella kümneks oli taevas viimasestki pilvekribalast puhtaks pühitud ja seda kõike ikka tänu lõikavale tugevale tuulele.

Õnneks tuli kokku teadmis- ja tegutsemishimuline seltskond. Kahe päevaga sai lammutatud ja valmis ehitatud ca 35 m uut roigasaeda ja 5 m punutud vitsaeda.

Tulemus on kena ja seda kõike saate näha ka fotodel sellel aadressil http://picasaweb.google.com/Maaarh.Evm/PuitaedI#.

Peateelt ära! bussireis ümber Rapla

2009-04-20T11:36:00.000+03:00

Peateelt ära! esimene bussireis viis meid Rapla ümbruse asulatesse. Reisijuhi Heiki Pärdi eestvedamisel kulus Vabaõhumuuseumist Raplasse jõudmiseks 6,5 tundi.

Teekonnal külastasime Alu mõisa ja nõukogudeaegset alevisüda, Kuusiku mõisakompleksi, Kabala veskit, Lipa alevi koolimaja, Raikküla kolhoosikeskust ja mõisa, Raela küla hävinevat ehituspärandit, Purku aleviku kauneid maju. Järvakandi abikiriku aias tegime lühikese pikniku, misjärel sõitsime vaatama Kehtna maalilist mõisasüdant ja ambitsioonikat nõukogudeaegset keskust. Peatusime korraks 1905. aasta revolutsiooni traagiliste sündmustega seotud Valtu-Nurme küla Matsi talus, misjärel jõudsime läbi Kaerepere alevisüdamiku Raplasse. Linna tipphetked Tallinna mnt endise alevikeskuse esindushoonete ja Eestis ainulaadse kahe torniga kiriku kõrval oli loomulikult Toomas Reinu projekteeritud Rapla kolhoosikeskus koos sisekujundusega.

Naastes tutvustas Hea Sõbra Reiside bussijuht Vello Erm veel oma koduküla Kodilat, mistõttu valisime tagasisõiduks Hageri-Kiisa-Saku-Jälgimäe trajektoori.

Reisil osalesid mitmed ajaloo ja arhitektuuri huvilised. Võib tunduda üllatav, kuid peateelt kõrvale keerates avaneb meie mitmekesine maa-maastik ja arhitektuurne vaheldusrikkus: kõverad külateed, esinduslikud alevikeskused, ainulaadse kujundusega mõisad ja nende pargid, kolhoosikeskuste planeeritud südamed ning kaasaja keskused. See ajaloolise Harjumaa lõunaosa võib kiirel läbisõidul märkamatuks jääda, mistõttu trajektoor oli seltskonnale tihti üllatav, uudisterohke ja õpetlik. JM

Foto: Jalutuskäik Raikkülas. Paremal reisijuht Heiki Pärdi.

Veel fotosid: http://picasaweb.google.com/Maaarh.Evm/PeateeltAraRaplaRingreis#

Vana küla sai juba kolmandat korda uue elu

2009-04-19T22:00:00.000+03:00

4. aprillil toimus meie järjekordne, siis juba kolmas tudengikonverents "Vana küla uus elu". Usume, et mitte ainult meie, vaid ka ligi 30 osalejat jäid seekordse "friigiklubiga" rahule. Iga korraga on ettekanded läinud sisukamaks ja tasemelt võrdemaks. Seekord olid esinejad Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja TTÜ Tartu Kolledžist. Nii öelda akadeemilise emana astus üles Tallinna Ülikooli EHI maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Marju Kõivupuu. Uuendusena oli kavas kogu päev lõpetada juba kogenud praktiku Valdeko Palginõmme etteastega. Kahjuks pidi viimane tervislikel põhjustel kõrvale jääma, kuid tema ettekanne sai siiski publiku ette toodud.

Erinevalt eelmistest kordadest on võimalik kõigil juba lähiajal tutvuda nende ettekannetega PP versioonis aadressil http://www.evm.ee/id/220/ . Vaid veidi kannatust.

Pilte meie konverentsist võite näha siit

http://picasaweb.google.com/Maaarh.Evm/VanaKulaUusEluIII1?authkey=Gv1sRgCNPzzY2Uy66dngE#

Ajaloolised artiklid

2009-04-19T20:32:00.001+03:00

Nüüd võite lugeda nii muuseumi kodulehelt kui ka meie blogist õpetlikke artikleid, mis on ilmunud 1920. ja 1930. aastatel talupidajatele mõeldud ajakirjades. Neis antakse nõu nii hoonete ehitamiseks kui ka korrashoiuks ja oma taluümbruse kujundamiseks.

Vaata neid artikleid siit http://www.evm.ee/id/219/

Laastukatuse ehitustalgud

2009-03-23T11:45:00.000+02:00

Lisasime EVMi kodukale lustaka videolõigu laastukatuse ehitustalgutest. Vaata SIIT.
Link lisatud ka blogisse Linkide alla.

Selle aasta tegemistest

2009-03-20T19:27:00.000+02:00

2009. aasta on suure hooga käima läinud, nii et pole mahti olnud kirjutadagi sellest, mis tänavu plaanis on. Aasta tuleb aga tihe ja vahel tuleb nõutus peale, kuidas 365-le päevale lisa saada.

Kohe on saabumas aprill ja suure hooga hakkavad peale mitmed koolitused Eesti Vabaõhumuuseumis, mis on suunatud just maamajade omanikele ja muidugi alati ka lihtsalt huvilistele. Enne veel, juba sellel laupäeval läheme külla aktiivsetele arhitektuuripärandi huvilistele Väike-Maarjasse.

4. aprillil toimub järjekorras juba kolmas tudengikonverents VANA KÜLA UUS ELU, mis toob kokku erinevate Eesti kõrgkoolide maa-arhitektuuri ja -maastike huvilised noored ja annab neile võimaluse suure auditooriumi ess rääkida oma uurimis- ja praktilisest tegevusest selles vallas. Konverentsi KAVA

Alustame ka väikest bussireiside sarja PEATEELT ÄRA! (tänavu vaid 4 reisi), mille esimene reis väljub Vabaõhumuuseumi parklast juba 18. aprillil. Kõigest sellest saate lähemalt lugeda Eesti Vabaõhumuuseumi kodulehelt. Lisainfo

Samal ja järgmisel päeval (18.-19. aprillil) toimub aga ka esimene praktiline koolitus neile, kes soovivad taastada või ehitada sootuks uut traditsioonilist puitaeda oma majapidamisse. See meistrikursus toimub kordusena ka sellest järgmisel nädalavahetusel. Augustis aga on võimalik õppida kiviaia taastamist ja ehitamist. Need kursused on muuseumis saanud traditsiooniliseks. Puitaiad ja Kiviaiad

Uus on aga puitmaja ehitamise koolitus (I 30.-31. mai ja II 29.-30. august), kus esimesel kokkusaamisel õpetatakse palkmaja ehitamist traditsiooniliste vahenditega: kirve, käsisae ja peitliga. Täpsemalt õpitakse palkehituse põhitõdesid, kuusepalgi koorimist, puhasnurga valmistamist ja varamist. Teisel koolitusel on päevakorras aga prussidest ehitamine traditsiooniliste vahenditega: kirve, käsisae, puuri ja peitliga. Harjutatakse prusside tahumist, erinevate tappide valmistamist ja sõrestiku kokku panemist. Puitmaja I ja II

1.-6. juunini toimub Viljandimaal Paudi talu sepikoja ehitamine kasutades traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka selles ettevõtmises on võimalik huvilistel kaasa lüüa. Sepikoja talgud

Kõigi nende ettevõtmistega saab lähemalt tutvuda Eest Vabaõhumuuseumi kodulehel www.evm.ee. Registreeruda võite aga kohe ka aadressil elo@evm.ee.

Loomulikult jätkame ka rehemajade üleslugemist ja endiselt ootame ka teie kaasalöömist. Püüame kõikke toimuvat edaspidi ka jooksvalt nendel veergudel kajastada.

Kindlasti ootame aga ka teie kommentaare ja soove, et tekiks nn foorum. Selles blogis saate ka pikemalt tutvustada oma talude taastamise lugusid. Saatke need meile ja me riputame need siia ka teistele lugemiseks.

Ühe inventeerija lugu

2009-01-07T12:12:00.000+02:00

Ma arvan, et igal inventeerijal tuleb aeg-ajalt ette kohtumisi inimestega, kes ühel või teisel moel tekitavad rohkem küsimusi kui vastuseid annavad ja rebivad usinalt pabereid täitva etnograafi rutiinist välja. Mõnikord on selleks lihtne eitus, teine kord pikem vestlus maaelu muredest või ammustest aegadest. Kuid ükskord tuleb ikka juhus, kus põrgatakse väga valusalt oma meetodite, töö sihtide ja tähenduse probleemide otsa. Kelle huve ja mil moel see töö ikkagist teenib? Kas maju saab/tuleks käsitleda ainult andmebaaside koostamise teaduslikust huvist? Kus on/peaks olema piir andmete, vastajate, teadlase ja mälestuste, inimeste ning minu (kogemuse) vahel? Puhas ülestähelduste tegemine, mis oleks vaba hinnangutest, mõjutustest, tagajärgedest jne pole isegi kõige rangema metodoloogia rakendamise puhul võimalik. Kuid küsimus kuidas neist teadmistest teha inventeerimise osa, jääb järgmiseid uurijaid ootama.

Siin on lihtsalt ühe kohtumise lugu:
http://docs.google.com/Doc?id=dc8zjrnj_2gvq7kkcg

Foorumi loomine

2008-11-04T15:21:00.000+02:00

Meie sooviks on, et maa-arhitektuuri blogist kujuneks foorum, kus vanade maamajade omanikud saaksid kirjutada oma probleemidest. Oleme märganud, et esile kerkinud küsimused on üsnagi sarnased ning seega oleks asjakohane neid asju koos arutada. Teie saaksite meile saata oma küsimusi ja meie püüame, kas siis omaenese tarkuse põhjal või ka kaasates erialaspetsialiste, neile probleemidele lahendust leida.

Oodatud on aga ka kirjad, kus te jagate teistega oma kogemusi nende probleemide lahendamisel.

Pooleteise aasta jooksul oleme püüdnud igale majaomanikule ja majale läheneda individuaalselt, jutustades edasi, mida teistes Eestimaa paigus oleme näinud tehtavat. Parim lahendus on aga otsida vastuseid koos.

Ootame teie postitusi!
Foto: Otsime koos lahendusi vanade hoonete väärikaks säilitamiseks ka siis, kui neid enam taastada ei annagi.

Tere tulemast maa-arhitektuuri huviliste foorumisse!

2008-10-29T15:33:00.000+02:00

2007. aasta algusest läks käima ulatuslik maa- arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programm, mille peamiseks täideviijaks on Eesti Vabaõhumuuseum koos oma agarate abilistega.

20. sajandil toimus hulk dramaatilisi sündmusi, millega kaasnesid suured muutused, sealhulgas kolm põhjalikku maareformi Eestimaal. Paratamatult toovad uued elu- ja tootmisviisid kaasa ka ainelise keskkonna teisenemise. Kõik see on seadnud ohtu meie traditsioonilise taluarhitektuuri ja külamaastike säilimise.

Selle programmiga püüame esile tuua seni avalikkuse eest varju jäänud maaehitisi ja -maastikke ning väärtustada neid inimeste silmis. Meie eesmärk ei ole keskenduda pelgalt hooneile, vaid traditsioonilisele külamaastikule tervikuna jälgides inimeste tegevuse või tegevusetuse tagajärjel toimuvaid muutusi. Praktilisema poole pealt tutvustame ka traditsioonilisi ehitusmaterjale ja -võtteid ning nende kasutamist tänapäeval.