reede, 28. september 2018

Maamajaga sügisele vastu

Foto: Heiki Pärdi

Maamajaga sügisele vastu

Ilmad on üha heitlikumad ja osa maamaju jääb vaikides uut suvitushooaega ootama. Tihtilugu meenub meile suvilana kasutatav taluelamu taas kevadel, samas kui ümbritsev keskkond ja ilmastik mõjutavad hoonete käekäiku aastaringselt. Seega tähelepanu oma vanale majale soovitame pöörata just nüüd, et kevadel ei tabaks meid halvad üllatused.

Hoonete tervist ohustab meie kliimas kõige tõsisemalt sademevesi ehk kui hästi või halvasti on see tarinditest eemal hoitud. Seega alustame hoone ülevaatusega katusest ja pööningust.

  • Katusekatet tuleb vaadelda alt ehk pööningult, tuvastamaks läbijookse, mida väljast ja eemalt vaadates ei pruugi märgata. Paras hetk selleks on loomulikult sajune ilm. 
  • Harjalaudade või -pleki seisukorda tuleb samuti hinnata, vajadusel tihendada, tugevamini kinnitada või sootuks välja vahetada. 
  • Katusekatet läbivate elektri- vm paigaldiste liitekohtade veepidavust tuleb kontrollida. Kui läbijookse ei ole võimalik kohe täielikult eemaldada, tuleks ajutiselt kasutada vee kogumiseks kumera põhjaga ja piisava mahutavusega anumaid. 
  • Kontrollida neelude, katusel olevate väljaehituste ja katusekatte liitekohtade veepidavust. 
  • Kord aastas tuleb hooldada ja puhastada katusel olevaid räästarenne või sarikakandade külge kinnitatud ripprenne ning äravoolutorusid, samuti tuleb kontrollida rennide, lehtrite ja torustiku ühenduskohtade veetihedust. 
  • Iga paari aasta tagant või vastavalt vajadusele tuleb hooldada ja puhastada katusekatet sinna sattuvast huumusest. Katusekatte intensiivne ja ulatuslik sammaldumine kahjustab kõiki katusekatte materjale. 
  • Oluline on pöörata tähelepanu veelaudadele ja -plekkidele, nii otsaseina ja viilu ühenduskohas, laudvoodri all sokli peal, avatäidete all ja kohal, et need oleksid terved ja kaldega, mis juhiks sademevee tarindist eemale. 
  • Tegemist ei ole üksnes hooajalise küsimusega, kuid mõelda tasub ka vertikaalplaneerimise peale hoone vahetus ümbruses, et pinnase kalded juhiks sademevett vundamendist eemale. 
  • Osal maaelamutest, eriti häärberitel ja ka asunikumajadel, on soklis tuulutusavad. Hoonele on kasulik, kui need on suurema osa aastast (Eesti kliimas) avatud. Avade kinnikatmisele võib mõelda mais, kui pinnas on veel jahe, kuid õhutemperatuurid tõusevad. Seda selleks, et vältida õhuniiskuse kondenseerumist põrandate alla vundamendimüüritisele. NB! Tuulutusavades peavad olema metallrestid näriliste vastu. 
  • Nii avadest soklis kui ka muudest tarinditest võib sügis-talve perioodil lähtuda biokahju hoones. Probleemiks võivad olla närilised, aga ka urge rajavad metsloomad, näiteks mägrad. Tihti on raske metsloomadega seotud probleeme ennetada, kuid nende ilmnemisel tasub nõu pidada kohaliku jahiringkonnaga. 
  • Hoonete läheduses kasvavatest suurtest puudest johtuva ohu hindamiseks tasub nõu pidada arboristiga. 
  • Avatäited ehk aknad ja uksed peavad olema ees ja suletud, võimalusel tasub lisada akendele luugid. 
  • Talveperioodil kasutuseta hoonete küttekollete uksed ja siibrid võib jätta kergelt praokile, et õhuvool hoiaks korstna, lõõride ja kolde sisepinnad kuivana. 
  • Pikalt järelevalveta ja muust asustusest eemal paiknevate hoonete puhul võib abi olla naabritest, kes aeg-ajalt siiski vaatamas käiksid ja probleemide korral omanikku teavitaksid.

Karl Kallastu
EVM maaarhitektuuri keskuse teadur
karl@evm.ee