reede, 10. veebruar 2017

Aiapäev ja talvises olekus puittaimede määramine

Laupäeval, 1. aprillil 2017 Eesti Vabaõhumuuseumis

Kell 11 Aiapäev: sisse toodud ja püsima jäänud!
Kell 15 Talvises olekus puittaimede määramine Olev Abneriga (kogunemisega Kolu kõrtsi ees)

Registreeruda saad SIIN! Vali rippmenüüst üks või mõlemad. Mõlemale üritusele on vajalik eraldi registreerumine!

Osalustasu on 5 eurot, mille saad tasuda muuseumi kassas. Hind kehtib korraga mõlemale ettevõtmisele. St kaks korda eraldi tasuma ei pea.

Muuseumis toimuvad maaarhitektuuri keskuse korraldatud teemapäevad ja teabepäevad on kõikide muuseumide töötajatele ja Muinsuskaitseameti töötajatele tasuta. Märgi palun registreerumisel kommentaaride lahtrisse asutuse nimi!

Aiapäev
Kell 11 ootame kõiki kevadiseks õuehooajaks valmistujaid Kolu kõrtsis. Aiapäeva lõpetame umbes kell 14.
Aednikke on ajast aega köitnud eksootilised ja haruldased taimed. Seetõttu on aianduse ajalugu suuresti taimede introduktsiooni lugu. Mõned sissetoodutest on päris omaks saanud, teised pole siin vastu pidanud ega poolehoidu leidnud. Järjekordsel aiapäeval vaatlemegi, millal, kust ja mis eesmärgil on paljud aiataimed meie aladele jõudnud.

1. Ürgtulnukad ehk arheofüüdid – Annika Michelson
2. Kuidas võõrad omaks said. Mõtisklusi taimede sissetoomisest ja levikust Balti ajaloos – Ulrike Plath
3. Võõrpuittaimede introduktsioon 19. ja 20. sajandil - kasutus ja laienemine – Heldur Sander

Annika Michelson on Häme Rakendusliku Kõrgkooli õppejõud ja tegeleb põllumajandus- ning aiakultuuride mitmekesisuse teemaga. Ta on eesti põliste koduloomatõugude ja pärandtaimede kohta infot koguva ja neid kaardistava MTÜ Maadjas asutajaliige ja eestvedaja.

Ulrike Plath on Tallinna Ülikooli professor ja Keskkonnaajaloo Keskuse juht. Tema teadustöö on seotud on baltisaksa ühiskonna- ja kultuuriajaloo, balti aiandus- ja toiduajaloo ning keskkonnaajalooga. Neil teemadel on avaldanud artikleid nii eesti kui rahvusvahelistes väljaannetes.

Heldur Sander on loodusgeograaf ja dendroloog. Tema teadushuvid ja -kirjutised on seotud Tallinna, Pärnu ja Haapsalu haljastuse ja selle ajalooga, puittaimede introduktsiooni ja dendroloogiaga, botaanikaedade, parkide ja kollektsioonide ning üksikute oluliste persoonidega.

Putttaimede määramine Olev Abneriga
Kell 14.50 koguneme Kolu kõrtsi juures, sealt läheme koos Liberty suvemõisa territooriumile, kuhu tänase info põhjal EV presidendi residentsi ei tule. Olev Abneri juhendamisel määrame, millise puittaimega tegu: on siis tegemist pärnakese või hoopiski sarapuu vitsaga. Selleks vaadeldakse taimede tunnuseid ja osi nagu puittaime üldkuju ja harude asetust, koore iseloom, talviste võrsete värvus, karvasuse laad ja pungade asetus ning kuju. Ka nähtavaid vilju või käbisid.

Samas saab iga soovija endale sellelt märgilise tähendusega territooriumilt välja kaevata noore kuuse, männi, sarapuu või pärnakese! Võta kaasa kilekott ja töökindad. Labidad leiame kohapealt!

Olev Abner on lõpetanud Eesti Maaülikooli (tollal Eesti Põllumajandusülikool) metsamajanduse eriala ja alates 1991. aastast töötab Tallinna Botaanikaaias, kus juhatab praegu avamaakollektsioonide osakonda. Erialaselt on tegelenud peamiselt puittaimedega ja Eesti kaitstavate taimedega. Ta on uurinud linnade (eriti Tallinna) ja mõisaparkide dendrofloorat. On õpetanud dendroloogiat Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis.

Lisainfo: 
Anneli Banner, anneli@evm.ee
Aune Mark, aune.mark@evm.ee