teisipäev, 3. juuni 2014

Eesti Vabaõhumuuseumi näitus „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“


 

Mujal Eestis harvaesinev ühendus lambalaut+saun ei olnud Saremaal väga haruldane. Matsi. Kungla. Valjala. H. Pärdi 2008

Kõige ainulaadsem ja veidram talusaun Eestis on Seieri talus Puhja lähedal Tartumaal. Sõrestiku all, mille lõunaküljel on kaks katusakent, võis olla kasvuhoone vmt. Foto H. Pärdi 2013



Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalao II korrusel, Ahtri 2
21. juuni – 31. august


Autor: Heiki Pärdi
Kuraator: Elo Lutsepp
Näituse kujundaja: Jan Skolimowski (KAMP Arhitektid)
Graafiline kujundus ja teostus: AKU

Senikorraldatuist kõige suurem ja ülevaatlikum näitus hõlmab Eesti taluarhitektuuri aegade algusest kuni 1949. aastani.
Käesolev näitus nihutab taluarhitektuuri käsitlemisel nii ajalisi kui ka sisulisi piire. Varasematel näitustel on keskendutud vanale, pärimuslikule ehituskunstile, eriti rehemaja arengule. Nüüd vaatleme lähemalt ka uuemat modernismiajastu taluarhitektuuri. Viimase paarisaja aasta kultuurimuutused, millega kaasnes otsustav lahtiütlemine paljudest senistest traditsioonidest, puudutasid kõiki eluvaldkondi. Toome esile nende muutuste kajastused taluarhitektuuris, mis väljenduvad eriti selgelt elumajas, kuid hõlmavad kõiki ehitisi ja rajatisi lõpetades käimlaga.


Laulu- ja tantsupeol osaljad saavad käepaela või roseti ettenäitamisel 30. juunist – 6. juulini muuseumi tasuta.

Eesti Arhitektuurimuuseumi lahtiolekuajad:
K–R 11.00–18.00
L–P 10.00–18.00

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Arhitektuurimuuseum, EstNor OÜ, Saulerman OÜ, Sadolin, ESSVE ja Silman Elekter.