kolmapäev, 12. detsember 2012

Vana maamaja päev 6 KOKKUVÕTE

1. detsembril toimus jõulueelne vana maamaja päev, mis oli sisustatud eripalgeliste ettekannetega. Esimese ploki pealkirjaks võiks panna „Vesi“, teisele „Tuli“: maamajade veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimuste järel arutati elamu kütmise, tuleohutuse ning äikesekaitse teemasid. Päeva lõpetasid ettekanded kõrghaljastuse hooldamisest ning sepiste säilitamisest ja korrastamisest. Püüdsime panna kokku ülevaate ettekannetest täpsemate märksõnade ja edasiste viidetega. Enamuse esinejate puhul on võimalik tutvuda ka ettekannete slaididega.

Päeva juhatas sisse Maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp. Üle sajale saabunud huvilisele tutvustati Vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi uut raamatut „Eesti talumaja lugu“, mis võtab kokku meie maapiirkondade elumajade arengu perioodil 1840 kuni 1940.

Heiki Pärdi „Puhtus ja mustus meie ümber. Eesti hügieeni ajaloost“ 
Heiki tutvustas meie esivanemate taluolmet möödunud sajandi lõikes. Mitme põlvkonna eest ei olnud riided, nende pesemine, jalanõud, maja ning enese puhastamine nii iseenesest mõistetavad nagu täna. Loomulike vajaduste rahuldamine oli looduslähedasem ning härrade vesiklosetid, vannid ja lõputu puhastamine mõjusid talurahvale toona võõristavalt.

Nopped ettekandest:Taluelamud toona ei olnud tänases mõistes kaugeltki puhtad.
Puhtusekultust peeti maal härrade soovimatuks sekkumiseks külaellu.
Käimlad ebapopulaarsed. Maad ja ilma küllaga kus asjal käia.
Veel 1920ndail oli käimla vaid umbes pooltes Eesti taludes

Vaata Heiki Pärdi ettekande slaide.

Sel teemal on Heiki kirjutanud veel:
-    Kas eestlased on puhas rahvas. Eesti Päevaleht, 2007, 27.detsember.
-    Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid. Hügieeniolud 20. sajandi alguse Eesti külas. Tuna, 2002, nr. 4, lk. 103–117.
-    Vikerraadio saade Eesti lugu – „Puhtus ja mustus“
-    Miks eestlased toas jalad lahti võtavad. Tuna, 2001, nr. 1, lk. 106–121
-    „Loomulike vajaduste” rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel. ERM aastaraamat XLVI, 2002, 51–80

Peep Tobreluts „21. sajandi(l) käimla vanas majas?“
Tema kuivkäimla-lembus on põhjendatud elektri- ja veekulu vähenemisega talus. Saime teada et kuivkäimlate kohta leidub rohkesti kirjandust. Turul leidub mitmeid kuivkäimlate ja seonduvate tarvikute turustajaid.

Samal teemal (soovitame guugeldada ka käimla, kuivkäimla, kemmerg jne):
-    ETV Osoon (alates 13:41) „Põhjavee varud ei ole ammendamatud. Kuidas koduses majapidamises vett säästa ja kas on võimalik ka korduvkasutus?“
-    Kodu vajab lõhnatut kuivkäimlat. Aialeht.ee, Jaanus Viese, 26. juuni 2010
-    Moodne ja keskkonnasõbralik kuivkäimla, Tehnikamaailm
-    Peep Tobrelutsu artikkel „Käimla vajadus“ kogumikus „Harmoonia võimalikkus süsteemis - inimene - keskkond - ühiskond 2005
-    www.huussi.net; www.biolan.fi; www.separett.se
-    Vaadake ka Madis Jürgeni raamatuid „Hää koht“. Inspireeriv. Ja olemas muuhulgas ka inglisekeelsena.

Galina Danilišina "Keskkonnanõuded reovee puhastamisel ja käimlate rajamisel maapiirkondades"
Keskkonnaministeeriumi spetsialist andis ülevaate maapiirkondades käimlate rajamisega seotud nõuetest. Muuseas põhjavee kaitse, keskkonnakahjude vältimiseks, aga ka inimasustuse tihenemise tõttu tuleb omanikul kohalikus omavalitsuses selgitada reovee käitlemise võimalused ja kohustused. Koju omapuhasti, kogumismahuti või kuivkäimla paigaldamise valikul on määrav ümbritsev keskkond, elanike hulk ja igapäevane tarbimine.

Vaata Galina Danilišina ettekande slaide, et jõuda täpsemate juhtnööride ja vajalike märksõnadeni.

Peeter Randoja  "Ahikütteseadmete tuleohutus"
Päästeametist käsitles põhjalikult küttesüsteemide tuleohutust. Eraomanike keskküttesüsteemi, ahjude, pliitide ja korstnate ehitamisel on tehtud muret-tekitavalt palju vigu, mis lõpevad tihti lausa põlengutega. Randoja meenutas ahju õige kütmise ning regulaarse puhastamise tähtsust. Iga viie aasta järel peab litsentseeritud korstnapühkija maja küttesüsteemi puhastama ja üle kontrollima.

-    Korstnapühijate kontaktid maakondade kaupa leiab www.korsten.ee; siin ka mõne pottsepa kontaktid ning muud kasulikku teavet.

Vaata Peeter Randoja I ettekande slaide, et jõuda täpsemate juhtnööride ja vajalike märksõnadeni.

Peeter Randoja "Äikese ohud ja kaitse"
Peetri teine lühike ülevaade oli äikesekaitse kohta. Põhjalik ülevaade anti muuhulgas  sellest, mis on äike, välk, müristamine, keravälk; piksekaitse standard; pikselöögi mõju inimesele ja piksekaitsemeetmed.

Vaata Peeter Randoja II ettekande slaide, et jõuda täpsemate juhtnööride ja vajalike märksõnadeni.

Heiki Hanso "Suured puud maja ümber"
Heiki ettevõttest ArborEst rääkis maja ümber kasvavate puudega kaasnevatest ohtudest ja nende hooldusest. Puudest on kasu mitte ainult esteetiliselt ja hingeliselt, vaid nad on ka tuuletakistuseks ning suvel jahutuseks. Maja kütminegi olevat kallim, kui maja ümber puid pole. Miinustena loetles ta üles juured, mis hoone konstruktsioone võivad mõjutada, lehed, mis sügiseti katusele langevad ning kulud, mis tuleb teha puude hooldamisel.  Puude ravimisel, võre piiramisel soovitas Hanso enese tervisega riskimise asemel kutsuda kohale spetsialist.

-     Kvalifitseeritud spetsialisti leidmisel on abiks lehekülg www.arboristidekoda.ee.

Päeva lõpetasid sepp Mart Salumaa ja tema abikaasa kunstiõpetaja Leena Salumaa praktiliste näpunäidetega, kuidas säilitada ja korrastada kodus leiduvaid  terasdetaile - "Sepised ja sepiste hooldamine". Ka kõige lihtsam uksehing räägib talu ja sepanduse ajaloost nii mõndagi. Korrosiooni on võimalik eemaldada happega. Ehituspoodides on saadaval ka spetsiaalne vahend Kurust sarjast Hammerite. Kindlasti peab mõtlema kaitsevahenditele – esmajärjekorras mask ja kindad.

-    Internetis võib vaadata nt lehekülge Eesti Seppade Ühenduse lehekülg http://eestisepad.blogspot.com/. Sealt leiab mõned viited trükistele ja artiklitele.


Järgmine Vana maamaja päev toimub uuel aastal veebruaris. Ootame Sind siis jälle!