teisipäev, 1. juuni 2010

Juuru-kandi rehemajade mõõdistamise praktikum

24.-28. mail toimus Juuru kandis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö esmakursuslaste mõõdistamise praktikum, mille käigus inventeeriti kümmekond rehemaja ning märgiti üles need, mida põhjalikumalt uurida ei jõutud. Tööde käigus kaeti ära praktiliselt kogu Juuru vald - Maidla, Orguse, Härgla, Mahtra, Jaluse ja Hõreda külad.



Üllataval moel andis võrreldes eelmise praktikumiga Pärnu-Jaagupis ennast tunda Tallinna lähedus - inimesed olid mõnevõrra umbusklikumad, hoovikoerad tigedamad, päeva sees olid paljud elanikud tööl ära või polnud suvemajadesse veel tulnud. Mõneti on see pealinna mõju tunda ka arhitektuuris, kuna suur osa külastatud rehemajadest oli tugevasti ümber ehitatud ning selle käigus oli sageli hävinud inventeerimise seisukohast kõige olulisem konstruktsioon: rehetoa karp.

Siiski leidus mitmeid ainulaadseid ehitisi nagu üleni paekivist tehtud hoone, kus elamispinnad olid aegade jooksul liikunud kambritest rehealusesse, mitu kanalaks ümber ehitatud rehemaja (pildil kambriaknast tehtud "sissepääs") ning üks kindlasti senimaani suuremaid rehemaju, mille pikkuseks 35 meetrit. Samuti üllatasid päris mitmed aleviku struktuuriga ühte kasvanud rehemajad, millest kuulsamaks on vast Atla-Eeru kõrts. Kuigi Pirgu poole sõites paistis mitmeid teeääres ka piirkonnale iseloomulikke vaesemate perede väikerehtesid, siis inventeerida neid sel korral ei õnnestunud. Loodetavasti jõuab sinna suve jooksul tagasi ning saab ka need lüngad täita. Peale mitmekülgse ja -ajastulise maa-arhitektuuri leidub sealkandis hulganisti mõisasid, kaunid kirikud, ajalooline koolimaja ning veskikompleks Juurus. Kindlasti leidub sealt maalt midagi igale (arhitektuuri)maitsele.

Mõõdistuspraktikumi lõpetuseks pidasid tudengid Mahtra Muuseumis oma tööde tulemusest ettekande ning kui suvepäike neid maha ei murra, siis laekuvad juuni keskpaigaks lõplikult vormistatud materjalid ka rehemajade andmebaasi ning muuseumile. Tänud majutajatele, lahketele elanikele ning muuseumile abi eest!

Rasmus Kask
Maa-arhitektuuri projekti teadur